Pika traditsiooniga TUJA on Euroopas ainulaadse fookusega festival, sest on pühendatud tudengitest muusikutest. 41. korda toimuval TUJA'l esinevad sel korral Viljandi Vox (EE), Sandra Eowyn trio (EE), Lõõm (EE), Kaljaste-Pappel-Rohtla-Kirm (EE), Anna Lea Haamer Quintet (EE), Reti Niimann bänd (EE), Langenbucher / Pfister Duo (DE),Isle Quartet (HL).

Kvarteti Kaljaste-Pappel-Rohtla-Kirm muusikavalikut saab tervikuna kuulata ka siit.

Karl Martin Kirm

Avishai Cohen - „Seattle“

Tegemist on ülimalt kauni klaveritrio palaga albumilt „Gently Disturbed“. Pala suudab pakkuda nüansirohket elamust, vaatamata sellele, et loo pikkus on kõigest alla kolme minuti. Pianisti Shai Maestro touch-klaveril on lummav ja bassisti Avishai Cohen-i kontrabassisoolo on köitvalt justustav, kuid trummarina paelub mind enim Mark Guiliana filigraanne lähenemine trummidel. Kui enamik trummareid oleks sellise konteksti puhul kasutanud harjasid, siis Guiliana loob pulkadega ilusa ning musikaalse tekstuuri, mis annab kogu loole omapärase iseloomu ning toetab solisti ideaalselt. Lisaks on triol hea sünergia, mis võimaldab mängijatel soolot arendada, pingestada ning kõige õigemal hetkel kulminatsiooni ja lahenduseni viia. Lühike, kuid väärt kuulamine!

Mark Guiliana - „Long Branch“

Jätkates trummi ja Mark Guiliana vaimustusega tahaksin jagada lugu tema albumilt „Family First“, mis on energiast pakatav ning tiheda faktuuriga kompositsioon. Guiliana näitab siin ülimat meisterlikkust pilli valdamise ning rütmitaju osas - kiire ning keerulise rütmilise alajaotusega lugu on esitatud virtuoosse selguse ja mängleva kergusega. Kiitmist väärivad ka pianist Shai Maestro ja bassist Chris Morrissey, kes suudavad end trummidega laitmatult kokku haakida ja luua tugeva aluse, millele saksofonist Jason Rigby mängib kontrastse meloodilise viisi. Minu jaoks on loo kõrgpunktiks Mark Guiliana trummisoolo, mis eksponeerib tema täielikku vabadust nii rütmilise musikaalsuse kui ka tehnilise osavuse suhtes.

Lisanne Pappel

Lyle Mays - „Mirror of The Heart“

Lyle Maysi „Mirror of The Heart“ on minu jaoks üks ilusamaid sooloklaverile loodud teoseid džässmuusika vallas. Eesti keeles oleks loo pealkiri „Südame peegel“ ning minu jaoks on see alati olnud muusika, mille saatel endasse vaadata. Enamiku loost moodustab Lyle Maysi sooloimprovisatsioon ning on uskumatult ilus, kui meisterlikult Mays klaveril oma südames toimuva kuulajale lahti mõtestab.

(antud lingilt kuuleb kogu muusikavalikut järjest)

Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu - „Pöördumatult soe“

Vaiko Epliku lüürika ja ilmekad vokaalid on mind alati võlunud. Selle loo avastasin möödunud aasta suvel ning minu jaoks kannab see endas ilusat mõtet - igatsust igavese ja õnneliku armastuse järele. Epliku ja Randalu duo omapärane ja lummav sound on alati inspireeriv, sest toob südamesse suve tagasi.

Lota-Loviisa Rohtla

Oscat Peterson Trio - „My One And Only Love“

„We Get Requests“ oli esimene džässalbum, mida n-ö ribadeks kuulasin. Kui on huvi džässi vastu, aga ei oska kuskilt alustada, siis siin on minu soovitus.

Steely Dan - „Dirty Work“

Aasta oli 2020. Poes polnud vetsupaberit ja mina avastasin Steely Dani. Nii saigi minu esimese koroonalaine taustamuusikaks Steely Dani debüütalbum „Can't Buy A Thrill“.

Jeff Rupert ja Veronica Swift - „Pennies From Heaven“

Hetke lemmiklugu on „Pennies from heaven“, sest see on lihtsalt puhas rõõm - eriti Veronica Swifti esituses.

Allan Kaljaste

Rosario Giuliani - „Portrait of Jenny“

Hea lugu, mida kuulata. Soovitan kõigile, keda huvitab džäss!

Dexter Gordon - „Three O'Clock In The Morning“

Soolo selles loos on väga meloodiline ning see oli ka minu esimene soolo transkriptsioon.