„Aga mina armastan venelasi! Väga armastan!“ tuleb hoopis minu juurde mitte esimeses värskuskategoorias keskealine meesterahvas, kes ostab korraga 12 pooleteiseliitrist plastpudelit kohalikku õlut. Natuke „Švejki“ välipreestrit tema halvematel hetkedel meenutavat härrat ei veena samuti argument, et olen tegelikult Eestist. Armastus jääb armastuseks, kuigi see, kuidas kavatseb ta oma elu suurima armastuse ehk ostetud tavaariga koju jõuda, jääbki mõistatuseks.