REISIKIRI | Teekond Argentinas ja Tšiilis. „Peale taskuvaraste vältimise pidin põgenema heroiinist hullunud palja mehe eest.“

Üks minu eluunistusi on olnud Lõuna-Ameerikat avastada. Esimene samm selleks on nüüd tehtud.

Kuigi tunnen, et võiksin mugavuse ja närvirahu huvides tasapisi paketireiside maailma siseneda, sai jälle teele mindud minimaalse plaaniga: lennupiletid olid ostetud ja ööbimised broneeritud. Kunagisest ebamäärasest unelmast rännata kolm kuud seljakotiga Lõuna-Ameerikas sai kolm nädalat suhteliselt mugavat reisisellielu Tšiilis väikese põikega Buenos Airesesse. Ent siiagi jagus omajagu rohkem ja vähem planeeritud seiklusi.

Mind on alati Lõuna-Ameerikasse tõmmanud. Muidugi pole kogu maailmajagu ühesugune, seda eeldada on umbes sama nagu öelda „aasiapärane maitseaine“. Küll aga on piirkond hispaaniakeelne, mis loob paratamatult omalaadse mulli, mis väljendub kasvõi selles, et inglise keelega pole enamasti midagi peale hakata. Eks siis tuligi hispaania keelt purssida ja näpuga 20-aastases eesti-hispaania vestmikus järge ajada.