INTERVJUU | Kunstnik kõndis läbi Rail Balticu raja: alguses kartsin karu, aga sammhaaval liikumine tekitas usaldust elu vastu

Kui Tallinn on linn, mis ei saa kunagi valmis, siis Rail Balticust on kujunemas projekt, mis õieti alatagi ei jõua.

Hiiglaslik raudtee-ehitus läbi Eestimaa jääb paljudele kaugeks. Mitte intellektuaalsel tasandil – selle kohta argumente ja arvamusi väljendama ollakse ikka hakkajad –, küll aga füüsiliselt, sest Rail Balticu trassi kulgemine enamiku Eesti elanike elu mõjutama ei hakka.

Võib-olla just seetõttu on Rail Baltic avalikes aruteludes olnud abstraktne. Kunstnik Hanna Samosoni (35) sõnul on Rail Baltic inimestele, kes selle ehituse juures ei ela, lihtsalt üks Eesti maakaardile tõmmatud joon. Just sel põhjusel pani Samoson ühes Levilaga mõne aasta eest paika plaani, kuidas mastaapse projekti olemust inimesteni tuua. 2020. aasta oktoobris käis ta läbi Iklast Ülemisteni kavandatava trassikoridori ja kohtus seal paljudega, kellele Rail Baltic on liigagi lähedal – inimestega, kelle koduhoovist hakkabki rong läbi sõitma ja kes peavad seetõttu kolima. Inimestega, kelle istutatud puud maha võetakse ning kelle jahi- jakalastuskohad kaovad.