KULTUURIBIIT | Näitleja Ken Rüütli playlist
Tänase kultuuribiidi muusika valis Vanemuise draamanäitleja Ken Rüütel, kes astub 1. aprillil esietenduvas lavastuses „Pisuhänd 2“ üles Tiit Piibelehe rollis.
1. aprillil 2023, 110 aastat hiljem kui esmakordselt jõudis lavale Eduard Vilde „Pisuhänd“, esietendub Vanemuise teatris „Pisuhänd 2“. Teksti autori ja lavastaja Tiit Palu näidend jälgib „Pisuhänna“ tegelaste elukäiku sealt, kus Vilde „Pisuhänd“ lõppes. Tiit Piibelehe rollis on laval Vanemuise draamanäitleja Ken Rüütel, kes jagab esietenduse eel oma muusikavalikut.
Ken Rüütel ütleb oma muusikavaliku kohta nii: „Enda tutvusringkonnas olen ma ilmselt kõige muusikakaugem inimene. Ilmselt ütlevad paljud seda enda kohta. Aga muusika pole minuga kunagi eriliselt kaasas käinud. Ja võib-olla seetõttu on alati, kui ma muusikaga kokku puutun, minus mingisugune siiras rõõm ja lust. Aga võib-olla on teistel ka nii. Muusika aitab. Hetkel leian aga ka palju aega, kus naudin lihtsalt vaikust. Istudes üksinda kodus ja mitte midagi kuulates. Armastan ka kõiki teisi muusikavorme: loodust, raadiot, live-muusikat, plaati, vinüüli, kõlarit. Muusika on meie sees ja meie ümber, tähtis on seda lihtsalt märgata. Siin suhteliselt esimesed kümme pala, mis meenuvad, märkimaks tähtsaid verstaposte minu elus.“
Gorillaz - Clint Eastwood
See lugu jõudis minuni kui õppisin gümnaasiumis, Vanalinna Hariduskolleegiumis. Meil olid teatriklassiga laulmise tunnid ning toimusid ka teatriklasside ühiskontserdid „Teatrilaulud“. Oma klassi poistega võtsime siis ühel aastal väljakutseks ka selle loo, nii et see lugu jääb mulle alati meenutama meie poiste mõnusat gruuvi ja tegemisi noorena, kui kõigil olid pead tuules.
Flight of the Chonchords - Hiphopopotamus vs. Rhymenoceros
Kui ma ei eksi, siis selle loo ja selle koosluse leidsin tänu oma heale sõbrale Oskar Pungale. Mõni aeg olin neisse kahte isendisse, kes seda duot teevad, isegi armunud. Endiselt on mul plaanis ka ise üks päev kitarr kätte võtta ja midagi sarnast luua. See, kuidas nad oma igapäevaelu muusikasse panevad, on lihtsalt nii nauditav. Toob alati naeratuse suule. Olen veendunud, et ühel päeval tuleb neid kontserdile kuulama minna. See plaan on veel unistus, aga mine tea. Ehk kunagi.
(alloleval lingil on olemas kogu muusikalist järjest, välja arvatud „Tähesära“, mida ei saanud lisada, see on Spotify lingina)
Riho Sibul - Tähesära
Üks ilusamaid eestikeelseid lugusid. Isiklikult ma Riho Sibulat ei tundnud, kuid läbi tema muusika on võimalik tema hinge tajuda. Ja see on ilus. Õnnestus ka lavakoolis käies seda laulu ühel eksamil esitada, seetõttu on see veel rohkem südamesse pugenud.
Scissors Sisters - Let's have a Kiki
Selle looga mul väga märgilist isiklikku mälestust pole, aga lihtsalt meeldib. Valisin ta siia, kuna üks mu väga hea sõber, kunagine klassivend kutsuti meie hulgast liiga vara ära. Ja miskipärast see lugu käib temaga kuidagi kokku. Krutskeid täis. Sõber.
Yael Naim - Toxic
Müstiline versioon Britney Spears „Toxicust“. Mitte et Britney Spearsi oma oleks kuidagi kehv, aga just see versioon on naha vahele pugenud. Seda võib-olla ka sellepärast, et Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti õppides ühes lavastuse prooviprotsessis sai seda lauldud. Ilus mälestus Viljandi lossimägedest.
A-Ha - Take on me
Olen igatsorti muusika suur austaja ja erilisi eelistusi pole, aga miskipärast on funk stiil mind alati saatnud, kuidagi eriliselt. Ilmselt oma rütmide pärast. Siin siis üks paljudest lemmikutest.
Erasure - Always
„Robot Unicorn Attack“ – kunagi oli selline mäng internetis. Olen seda mängu mänginud tunde ja tunde. See lugu oli seal taustaks ning on mind sellest ajast kummitama jäänud. Ma ei tea, kas see mäng on veel alles, aga kui on – soovitan sajaga. Ja lugu muidugi ka nii helge ja hea võbega (kasutan oma sõnavaras „võbe“ sõna „vibe“ / „vaib“ asemel). Nostalgia.
ABBA - Take a chance on me
Ma olen tegelikult kirglik tantsija, aga mulle ei meeldi seda kõigi ees teha. Lasta muusika endasse ja lihtsalt lasta kehal teha, mida ta ise soovib. Praegu tantsin kodus süüa tehes. Kahjuks mitte väga tihti, sest söögitegemine on alles hiljutine avastus minu elus. Pean sellega rohkem harjuma. ABBA on bänd, mis paneb minu puusa alati nõksuma ja loob hea keskkonna.
5nizza - jamaika
Taaskord Vanalinna Hariduskolleegiumi ajast pärit lugu. Ukraina duo, kes praegusel ajal toetamas ka omasid. Teatriklassi poistega esitasime ka seda lugu ja minule usaldati rütmi eest vastutamine, kuigi mulle tundub, et see oli ainult minu kujutluses, sest minu rütme seal teised poisid väga ei kuulanud. Sellegipoolest on mul sellest ainult head mälestused ja nende kahe muusika on pai mu kõrvadele.
Olav Ehala - Vana harjutus
Ei oska öelda, aga see on lugu, mis saadab mind ilmselt alati. Lihtne, puhas, selge. Laulan seda ikka ja jälle iseendale. Mõeldes, et kõik, mis tulema peab, see tuleb ja mis ei pea, jääb tulemata. Elu on ilus, kui see jälle meenub.
Eduard Vilde tuntuima näidendi „Pisuhänd“ lõpus jääb õhku võimalus, et Tiit Piibelehe teeneid vajatakse veel. Tiit Palu kirjutatud „Pisuhänd 2“ jätkab sealt, kus „Pisuhänd“ lõpeb. Seekord kohtume „Pisuhännast“ tuttavate tegelastega, kes on oma eludega vahepeal edasi liikunud: kes on abiellunud, kes ülikooli lõpetanud, kes end uues ametis proovile pannud. Kuid endiselt hoiab seda maailma toimimas igavene loodusseadus: „Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal“.
Näitlejatena on laval Ken Rüütel, Maarja Johanna Mägi, Karol Kuntsel, Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv ja Külliki Saldre. Lavastuse autor Tiit Palu on ka lavastaja ja muusikaline kujundaja. Lavastuse kunstnik on Maarja Meeru ja valguskunstnik Andres Sarv.
