See, et ametid vaatavad mõnikord probleemidele erineva nurga alt, on normaalne. Üheksakümnendatel oli ikka tõsiseid omavahelisi maajagamisi, sest tegevuspiirid polnud päriselt paika loksunud ja egod lõõmasid. Aga kui ametite juhid saavad usaldada ministrit, siis ikka klaaritakse vastuolud juba eos. Milleks muidu meil neid ministreid vaja on kui mitte riigi arengu tasakaalus hoidmiseks ja elu edendamiseks?