ERISAADE | Bianca Mikovitš Ukrainast: siinsed lapsedki õpivad, kuidas kütuseauto juht tappa ja siis edasi tegutseda
Venelased on jätnud vastuseks Ukrainast lahkudes teadlikult hoonetesse ja surnuaedadele maha lõpmatu hulga lõhkekehi, et need veel aastakümneid inimesi tapaksid ja sandistaksid.
Need, kes on jäänud kohale, räägivad sõja üleelamistest üsna emotsioonitult ja kiretult. Maalehe korrespondent Bianca Mikovitš kirjeldab, et emotsionaalsemad on need, kelle läheduses on olnud suuri purustusi.
„Käisin linnas, kus raketilöögiga hävitati äsja renoveeritud kultuurikeskus,“ meenutab ta. „Terve linn värises. Need, kes elasid epitsentrile lähemal, ehmatasid kohutavalt. Nüüd naised kardavad lapsi koju jätta. Üks naine rääkis mulle pisarsilmil, et ta iga päev koju minnes muretseb, kas maja on alles ja laps elus. Teine kirjeldas, kuidas ta koeral läksid sõjamüra tõttu vurrud halliks.“
Veelgi hullem, traumad jätkuvad. Mikovitši kirjeldusel on Harkivi lähedal asuvad haiglad ääreni haavatuid täis, seega pingutatakse praegu nende laiendamise nimel. „Seisime ka pool tundi ühe surnuaia juures, kus tulid inimesed katkematu voona oma lähedaste haudadele. Neid ei lepita enam miski.“
Lapsed kogevad surma
Ta kirjeldab, kuidas nüüdseks on ka lastele – kelle eest võib-olla algul vanemad sõjakoledusi varjasid – kogu see õudus kohale jõudmas. „Linnades on ju sõjaväeosad, kus lapsed sõduritega sõbrustasid. Nood läksid rindele ja said surma. Lastel on tekkinud väga realistlik pilt.“
See paistab välja ka laste mängudes. Nad püstitavad väikesi mängukontrollposte, mida oma mängurelvadega mehitavad – ja korjavad seal raha pärisarmee toetuseks.
Või mis siin imestada, kui oluliselt on muutunud ju ka kodused jututeemad. „Üks mees meenutas, et enne kui Vene väed tulid sisse, siis neid instrueeriti,“ kirjeldab Mitkovitš. „Olid sellised tavapärased soovitused, et hoidke uksed lukus. Ja sama argiselt anti ka juhised, et kui näete Vene armee kütuseautot, siis juht lööge maha, kütust võtke nii palju kui tahate ja auto pange põlema. Täiesti selline argine juhend.“
Surmavad üllatused
Vastuseks on aga venelased jätnud täiesti sihilikult üldkäidavatesse kohtadesse – nagu postkontorid – „üllatusi“, miine, mis plahvatavad. Ühe kaubanduskeskuse ümbert leiti näiteks 40 (!) täiest sihilikult tsiviilisikuid ootama pandud lõhkekeha (loe sellest lähemalt ka siit).
Kuula, kuidas Ukraina ühiskond enam kui aasta pärast sissetungi muutunud on, lähemalt Krister Parise juhitud taskuhäälingust!
