Kolleeg Carri Ginteriga kaitsesime 2012. aastal Pühajärve kooli, mida vald pidas samuti perspektiivituks, kuna demograafiline trend on kahanev, õppekvaliteet madal ja ülalpidamine kallis.

Selles märgilise tähendusega asjas joonistas kohus välja põhiseaduslikud punased jooned, mida koolide sulgemisel ületada ei või. Need põhimõtted on a(s)jakohased ka üksteist aastat hiljem.

Millest käib jutt?

Kooli lõpetamisel tuleb ühele kaalule panna valla rahalised võimalused ning teisele kooli osa kohalikus küla- ja kultuurielus, väikekoolis pakutava hariduse tase, koolitee pikkus ja korraldus ning alternatiivid kooli sulgemisele.

Probleem pole üle jõu käivas koolivõrgus, vaid halvas juhtimise kvaliteedis

Põhiseaduse preambul sätestab, et meie riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Järelikult on maakooli säilimine otseselt seotud maaelulaadi säilimisega. Väikekohas on kool osa kogukonna identiteedist ja aitab tagada kestmise läbi aegade. Seetõttu tuleb kooli sulgemisel hinnata mõju kogukonnakeskuse elujõule. Kui kaob kool, kaovad ka noored perekonnad ning seejärel töökohad  ja ettevõtlus. 

Kohalikul omavalitsusel on koolivõrgu ümberkorraldamisel avar kaalutlusruum, mistõttu on finantsmajanduslikud raskused olulised. Aga mitte ainumääravad.

Tuginedes kahekümneaastasele kogemusele koolide kaitsmisel julgen väita, et paljudel juhtudel on rahaliste raskuste „vanemateks“ mitte ülejõukäiv koolivõrk, vaid nigel juhtimise kvaliteet või „lõhki laenamine“. Loomulikult esineb ka juhtumeid, kus kooli pidamine hääbuvas piirkonnas ongi rahaliselt ebaotstarbekaks.

Sõltumata aga maksejõuetuse põhjustest hakatakse omavalitsuse rahalisi positsioone parandama kõige kaitsetutelt - laste arvelt.

Sulgemise otsus peab sisaldama jälgitavat arvutuskäiku, milline on saavutatav majanduslik kokkuhoid, kas kooli tegevuse lõpetamiseta muutuks vald maksejõuetuks ning kas puuduvad võimalused muudest kuludest kokku hoida.

Enne sulgemist peab toimuma põhjalik analüüs

Haridus ei ole mitte kulu Exceli tabelis, vaid investeering tulevikku. Seetõttu tuleb kokkuhoidu otsida igalt poolt mujalt mitte haridus -ja sotsiaalvaldkonnast. Piltlikult väljendudes ei tohi kooli kinni panna selleks, et vallajuhid saaksid USA-s õppereisil käia või ametnike palgataset tõsta.

Kooli kinnipanemisele peab eelnema analüüs, mis arvestaks valla demograafilisi trende ja lähiaastate elamuarenduse plaane vallas ning millest saaks järeldada, et sulgemiseta sureks kool välja. Seejuures on tähtis, mida võrrelda. Lääneranna vallavolikogu võttis võrdlushetkeks 1990. aasta ja järeldas, et kuna selle ajaga on Virtsu koolis õpilaste arv vähenenud 50%, siis pole koolil tulevikku. Tähelepanuta jäeti viimaste aastate positiivsed arengud. Sama loogika järgi tuleks enamik Eesti koole kinni panna.

Pühajärve vaidluses taunis kohus kooli sulgemise eelnõu menetlust, mis kestis vähem kui kuu aega. Kiirustamise tõttu ei olnud asjaosalistel võimalus mõjusid hinnata ja kaasa rääkida. Seejuures ei oma tähtsust, kui kaua on kooli sulgemisest üldiselt räägitud, sest hinnata saab siiski konkreetse eelnõu põhjendusi. Lääneranna vallas võeti otsus vastu vähem kui kuu aja jooksul alates selle algatamisest.

Kuna valla majanduslikud raskused ei ilmne üleöö, siis peaks kooli sulgemise otsused olema tehtud arvestusega, et nende õiguspära on võimalik kohtus kontrollida enne, kui kool uksed sulgeb.

Koolide sulgemisel reeglina vallavõim ei arvesta ei kooli ega valla arengukavaga. Ometi on need dokumendid, mis kohtupraktika kohaselt annavad lastevanematele õiguspärase ootuse, et haridusvõrku ei kujundata ümber kiirustades ja läbimõtlematult ning nad saavad seda oma elu korraldamisel arvestada.

Lääneranna vald tegi rehepappi

Selleks, et haridusvõrku ümber kujundada, peab valla arengukavas olema selgesõnaliselt toodud haridusasutus, mis mingil ajahetkel suletakse. Alternatiivselt võib arengukava sisaldada kohustust regulaarselt haridusvõrgu toimivust kontrollida ning kriteeriume, mille esinemisel koole võib sulgeda - näiteks õpilaste arvu vähenemine alla kindlaksmääratud määra. See annaks vallaelanikele selguse ja kindluse, millise haridusasutusega oma lapse tulevik siduda.

Lääneranna vald tegi rehapappi ja kasutas haridusasutuste ümberkorraldamiseks valla arengukavas sisalduvat määratlemata õigusmõistet „haridusvõrgu optimeerimine“. Tegemist on ebapiisava alusega, et võtta kool sadadelt lastelt.

Hariduse taset iseloomustavad andmed, mis kirjeldavad kooli füüsilise, sotsiaalse ja vaimse õpikeskkonna vastavust õpilaste arenguvajadustele ning kogukonna usaldus kodulähedase kooli vastu. Seega peaks vald kaaluma, kuidas mõjutab lapsi harjumuspärase ja kodu kõrval asuva hubase ja väikese koolikeskkonna vahetus.

Hariduse kvaliteedi osas ei piisa vallavõimu veendumusest, et suurem kool tagab automaatselt parema õppekvaliteedi kui väike. Lääneranna valla otsus ei sisaldanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks pakutava õppe madalat kvaliteet näiteks Metskülas või Virtsus. Pigem kinnitas otsuse seletuskiri vallavõimurite kesist juhtimiskultuuri.

Ainus lahendus on õpilastel kell 6 hommikul ärgata

Hariduse kättesaadavusega seoses peab vald kaaluma, kuidas koolivõrgu muutmine mõjutab õpilaste koolijõudmise aega. Selleks tuleb läbi viia vanemate hulgas vastavad uuringud ning selgitada, kas uus kool jääb töötrajektoorile ning kuidas on korraldatud koolitransport.

Isegi, kui kooli jõudmiseks ei kulu rohkem aega, kui seaduses ettenähtud 60 minutit, tuleb võtta arvesse, kui kaua peab laps olema kodust eemal, arvestades busside graafikut. 

Virtsu kooli õpilastele, kes peaksid reformi järgselt käima Lihulas koolis, pakkus eelnõu välja ühe võimalusena bussi, mis väljub Virtsust hommikul kell 6.29! Eelnõu ette valmistanud Lääneranna vallavolikogu esimeest jätab see tõenäoliselt külmaks, sest tema lapsed käivad koolis, mida ümberkujundamine ei ähvarda.

Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et põhiseadus ei nõua põhikooli igas külas. Samas ei piisa ühest põhikoolist suure hajaasustusega vallas, kus keskuse vahemaa küladega on suur.

Mida õppida Pühajärve koolilt? Täna on tegemist eduka kooliga, mis on veetlev õpilastele ja lastevanematele. Mitte ükski toona vallavõimu poolt esitletud negatiivne ennustus ei ole täitunud. Kogukonna usu ja kohtu abiga kool päästeti.

Loota ei maksa aga ainult kohtule. Ametisse astuv valitsus peab demonstreerima oma valimislubaduste tõsiseltvõetavust ning astuma samme, et toetada kohalikke omavalitsusi elulähedaste koolide pidamisel.

Täna tehtud viga koolivõrgu „optimeerimisel“ ei ole võimalik homme parandada. Vaid demineerija vea hind on saatuslikum.