ARVUSTUS | Sellega paradoksalisti ülestähendused veel ei lõpe... Rainer Sarneti lavaversioon mängitab Dostojevski teksti põnevalt

Linnateatri mängukavas on Rainer Sarneti lavastus ergastav ja äärmiselt vajalik.

See vastukaja oli planeeritud teisiti. Minu otsus oli kindel nagu see, et kaks korda kaks on neli. Mõtlesin, et lähen ontlikult Linnateatri esietendusele, siis vaatan veel korda paar, seejärel sõnastan. Aga tuli välja, et kaks korda kaks on viis: esietendus lükkus edasi, mistap osutus mu teatrivaatlustabeli neljas etendus hoopis esimeseks. Pole mul mahti areneda, muudkui kirjuta esimesed muljed üles ja äkki mõni lugeja arvab, et sihuke intuitiivne peegeldus ongi tõde.

Pealkiri „Ülestähendusi põranda alt“ on Andres Ehini ja Lembe Hiedeli geniaalne tõlge – tähenduslikult kohtuvad sõnad „üles“ ja „alt“. Rainer Sarneti lavaversioon mängitab Dostojevski teksti põnevalt, pillutab ülestähendusi tuulevihinas ja lumeräitsakais, eksponeerib tegelasi esmapilgul kinolinaga sarnaneval lavapoodiumil ja all kolmes koopas, mis meenutavad majasuurusi kive. Laura Pählapuu stsenograafia ja kostüümid kütkestavad. Vaimustab lavastaja žanrimääratlus: tsaariaegne performance. Olge nüüd hoolsad, lugupeetavad aastaauhindade žüriid, hakates mõõtma psühholoogilise teatri ja etenduskunsti piire, seda ma, vanainime, ütlen teile oma žüriivabal aastal siira ja osavõtliku kahjurõõmuga.