Eesti meediaettevõtete liidu pöördumine: rahvusringhäälingu agressiivne laienemine saab tulla ainult vaba turu arvelt

Iseseisvuse taastanud Eesti edu nurgakivi on kriitiline ja sõltumatu ajakirjandus. Maailma ajakirjandusvabaduse indeks, mida annab välja 1985. aastal asutatud rahvusvaheline mittetulundusühing Piirideta Ajakirjanikud, tõstis Eesti 2022. aastal rekordiliselt kõrgele – 4. kohale. Meist eespool asuvad vaid kõige vabamad riigid. See on Eesti tingimustes lausa uskumatu tulemus.

Ajakirjanduslik mitmekesisus on meile suhteliselt odavalt kätte tulnud, kui arvestada, et Eesti meediaettevõtete reklaamitulud on samal tasemel kui 15 aastat tagasi. Meediaettevõtted on nendes oludes teinud üliinimlikke pingutusi ja on heas mõttes maailma esirinnas oma lugejatega koos digiajastusse sammumisega. Digitellimuste kiire kasv ilmestab seda hästi.

Rahvuslik ringhääling on Eestis samuti tegus. Kui kasvab riigieelarveline eraldis, ostab ERR sisse rahvusvahelist teleprogrammi, spordi-, kultuuri- ja meelelahutusformaate; arendab uusi portaale, kasvatab personali ja tõstab palku. ERR tegutseb täpselt nii avaralt kui selle nõukogu ning riigikogu (läbi eelarve ja ringhäälinguseaduse) lubavad. ERR ei pea otseselt muretsema ei lugejate-vaatajate eelistuste, tööjõuturu ja palgatingimuste pärast, selle tegevust ei piira sotsiaalmajanduslik tegelikkus, vaid ainult riigikogu heldus.