1x
00:00

„See saab olema üsna maailmavaateline konflikt võrreldes n-ö eelmise korraga, kus koalitsioonid olid läbilõikelisemad ühiskonnast,“ märgib Kelomees. „Praegu räägime selgelt n-ö liberaalsest koalitsioonist ning sellest, et nn EKREIKE moodustab opositsiooni.“

Teisisõnu pole koalitsioonil tingimata isegi dialoogi opositsiooniga vaja – ning viimasele jääb üksnes obstruktsioon, mida eelmise koosseisu ajal mõlemalt poolt üsna näotus vormis ka kogeda saime.

„See on üks, mida ma kuulsin täna Toompeal ühe üsna mõjuka tulevase ministri suust, et põhimõtteliselt kõik lähebki usaldushääletuste peale,“ kirjeldas Kelomees. Teisisõnu: mitmete eelnõude puhul arutelusid toimuma ei hakka ning parlamendi töö piirdub valitsusest tulevate mõtete tingimusteta heakskiitmisega.

Saadikud vajaksid tuge

Kuid ilmselgelt ei juhtu seda igasuguste eelnõudega. Parlamendiliikmetelt oodatakse ennekõike sisulist tööd, mh eelnõudesse jäänud näpukate äraparandamist.

Poom leiab, et rahvaesindajatele peaks märksa enam tuge juurde andma, võimaldamaks neil tegeleda oma põhitöö ehk seadusloomega.

„Riigikogu on painanud aastaid ja aastaid see probleem, et riigikogu liikmed on väga üksi. Neil puudub tugistruktuur, millega mõjutada seadusandlust,“ selgitas Poom. „Heidetakse muudkui ette, et riigikogu on kummitempel, te peaksite tegema rohkem ja et isegi eelarvet ei suuda te teha! Samas on komisjonide juhid ainukesed, kellel on kasutada sekretär. Teised teevad oma mõistusest kõike ise – alates kohtumiste kokkuleppimisest kuni aruanneteni välja.“

Saates veel

Kas tõesti alustab riigikogu kohe ühe vana „hea tava“ murdmisega?

Kellest saavad uue koosseisu kõige värvikamad liikmed?

Millised on avalike liitlaste-vaenlaste suhted tegelikult?

Kuula Krister Parise juhitud „Erisaadet“ ning sea oma ootused järgmiseks neljaks aastaks valmis!