INTERVJUU | Läti näitekirjanik: kui saad saalis inimesed naerma, siis saad nad ka lihtsamini nutma

Pimedate vanemate ja nende nägeva poja elust näidendi kirjutanud Rasa Bugavičute-Pēce ütleb, et teistsugust maailma tundma õppides sai ta aru, et hoopis tema ise on paljude oluliste probleemide suhtes pime olnud.

Tallinna Linnateatri „Poiss, kes nägi pimeduses“ puudutab. Puudutab seepärast, et lavastaja Marta Aliide Jakovski on valinud materjali, mis räägib eludest, mida me alati märgata ei pruugi. Aga peaksime märkama. Näidendi autor, Läti-Leedu juurtega Rasa Bugavičute-Pēce (35) on näidendis toetunud muu hulgas oma abikaasa, pimedate vanemate peres üles kasvanud nägija kogemustele. Enamik tegelasi laval on küll pimedad, ent pimedusel on lavastuses ka metafoorne lisatähendus.

Lavastust välja tuues on Linnateater teinud koostööd Põhja-Tallinna pimedate ühinguga. Ehkki Salme kultuurikeskus, kus etendusi mängitakse, ei hiilga ligipääsetavusega, astub Linnateater, mis peagi tagasi oma majja kolib, olulisi samme märkamise ja kaasamise poole.