JUHTKIRI | Tõukeratturid, teie enda teha on, kas renditõuksid jäävad

Kevad on käes ja elektritõuksid on tagasi. Fantaasiamaailmas ehitaksid linnavõimud uuele toredale liiklemisvahendile kiiresti piisava mahutavuse ning autode ja jalakäijatega vähe ristuvad teed. Ent isegi ideaalmaailmas võtab säärase taristu ehitamine aastaid ja eri liiklemisviiside konflikte pole võimalik täielikult välistada.

Lühidalt: eeldusel, et linnavõimud renditõukerattaäri ära ei keela, peame ka ees seisval suvel hakkama saama, jagades mitteideaalset linnaruumi jalakäijate, autode, jalg- ja tõukerataste ning muudegi kergliiklusvahendite vahel. Renditõukerataste ära keelamine ei ole pelgalt hirmutamine, vaid täiesti realistlik stsenaarium, kui tõuksiõnnetuste arv kasvab edasi ning suureneb ka teiste liiklejate nurin tõukeratturite hoolimatu sõidustiili ja parkimise pärast.

Hea vähemalt, et tõuksiõnnetustes kannatajad on senise statistika järgi põhiliselt tõukeratturid ise. See tähendab, et nad on iseendale suurim oht. Paraku pole veel näha, et selline negatiivne tagasiside – suur tõenäosus vigastada saada – oleks nende liikluskultuuri märgatavalt parandanud.