KULTUURIBIIT | Lavastaja Taavi Tõnissoni playlist
Tänase kultuuribiidi muusika valis lavastaja Taavi Tõnisson, kes on täna Rakvere Teatris esietenduva lavastuse „Metamorfoos“ lavastaja.
Lavastus põhineb Franz Kafka samanimelisel jutustusel. Gregor Samsa prussakaks muundumise lugu jutustab läbipõlemisest, aga mitte ainult. Lavale astuvad Märten Matsu, Jaune Kimmel, Silja Miks, Madis Mäeorg, Peeter Rästas, Rainer Elhi, Elar Vahter.
Taavi Tõnisson ütleb oma muusikavaliku kohta kohta nii: „Minu suhe muusikaga on kirglikult segane. See tähendab, et olen muusikalises mõttes üsna kõigesööja ja vahel eelistan hoopis vaikust. Enamasti siiski kannab muusika mu jaoks emotsionaalset laengut ja aitab võimendada või vaigistada isiklikke mõtteid, annab impulsse ja loob atmosfääri. Ehk siis, muusikavalik sõltub peamiselt meeleolust, ajast ja kohast… Vabalt võiks veel palju erinevaid liste kokku panna. Ja neisse teistesse listidesse kuuluksid hoopis teised lood.“
Tervikliku listina saab Taavi Tõnissoni muusikavalikut kuulata ka siit.
The Animals „House of the rising sun“
See lugu jõudis minuni alles paari aasta eest. Kolleegi kaudu. Ja jättis sügava jälje. Kui seda lugu kuulen, tekib alati tunne, et tahan kõik tegevused pooleli jätta ja ennastunustavalt mudas püherdada….
Virmalised „Naer“
See lugu tekitab alati tugeva emotsionaalse laengu. Tahaks nutta ja naerda korraga… Nostalgia, magus ja valus korraga.
Ella Fitzgerald „It`s Only a Paper Moon“
Unistused ja reaalsus. See lugu kõlab ka lavastuses „Metamorfoos“.
(alloleval lingil on järjestikku kogu muusikavalik)
Ewert and the two Dragons „Burning bush“
Üks kõige ilusamaid lugusid. Olen suur draakonite ja Ewerti fänn. Nende esimene plaat oli nagu ilmutus. Nende plaadid on autos sõna otseses mõttes ribadeks kuulatud. Kujutlusse tekib kohe soe suveõhtu, loojangusse sõit, lahtised autoaknad ja draakonite muusikale kaasa laulmine. Nukker, valus ja nii ilus.
Jeff Buckley „Hallelujah“
Veel üks ilus-valus lugu. Aga mitte magus. Napp ja karge. Aus.
Helgi Sallo „Olematu laul“
On lugusid, mis poevad naha vahele. See lugu poeb alati. Kes teavad, miks, need teavad…
Bill Withers „Ain`t no sunshine“
Üks vaieldamatuid lemmikuid. Nii lihtne ja nii võimas.
Jaques Brel „Me me quitte pas“
Viljandi Kultuuriakadeemia aegadel tutvustas Peeter Konovalov meile Jaques Breli loomingut. Avastus, mis maailma pahupidi pööras. See on üks võimsamaid, valusamaid, isiklikumaid ja puudutavamaid lugusid, mida tean. Imetlusväärne loojutustamise oskus.
Nick Cave and the Bad Seed „Lightning Bolts“
Nick Cave avastasin enda jaoks ka alles hiljuti. Vaevalt paar aastat tagasi. Kui ma oleks muusik, tahaksin osata ka nii lugusid jutustada. Irooniline. Mitmetasandiline. Poeetiline. Paheline. Nurjatu. Ja ilus...
Ruja „Teisel pool vett“
Veel üks lugu, mis kriibib ja nahavahele poeb.
