Ungari ja USA suhted kärisevad. Kongress tahab Orbáni liitlastele sanktsioone
(211)USA ja Ungari suhted on ilmselt kõige kehvemas seisus pärast sotsialismi lagunemist. Selle üks märke on hiljuti Pentagonist lekkinud dokument, mille järgi ütles peaminister Viktor Orbán alluvatele eraviisiliselt, et peab NATO liiget USA-d enda valitsuse üheks peamiseks vaenlaseks. Tõsi küll, teine lekkinud dokument viitab, et Ungari on liitlastele siiski pisut parem partner, kui valitsus avalikult väidab, sest vastupidi ametlikule seisukohale lubatakse teistel NATO riikidel salaja läbi Ungari territooriumi Ukrainasse relvi transportida.
Ungari Soov Venemaaga koostööd teha on endiselt suur, nagu näitas muu hulgas välisminister Péter Szijjártó teisipäevane Moskva visiit. Enne asepeaminister Aleksandr Novaki ja Rosatomi juhi Aleksei Lihhatšoviga kohtumist märkis Szijjártó, et talv oli Euroopale oodatust leebem, ent järgmisel talvel seisavad ees tõelised raskused. „Ungari energiajulgeolek eeldab katkematut gaasi, nafta ja tuumakütuse tarnimist,“ ütles Szijjártó. „Nende kolme tarnete tagamiseks peab Ungari-Vene energiakoostöö olema pidev. Sel pole midagi pistmist poliitiliste eelistustega, üksnes füüsikaga.“
USA kehtestas eelmisel nädalal sanktsioonid Ungari pankurile, keda kahtlustatakse omakorda Vene-vastastest sanktsioonidest kõrvalehiilimises. Meediale tilgutatud kuulduste järgi võivad järgmised varakülmutamised ja ärikeelud oodata juba Orbáni enda lähikonda kuuluvaid isikuid.
Kremliga seotud pank tegutses rahulikult edasi
Kolmapäeval kanti USA rahandusministeeriumi sanktsiooninimekirja kolm Vene kodanikele kuuluva, kuid 2019. aastast Budapestis tegutseva Rahvusvahelise Investeerimispanga (IIB) juhti. USA rahandusministeeriumi selgituse järgi on pank seotud Vene luuretegevusega, korruptsiooni ja illegaalsete tehingutega, sealhulgas sanktsioonidest kõrvalehiilimisega. Peale venelaste Nikolai Kossovi ja Georgi Potapovi määrati sanktsioonid panga juhatuse liikmele Imre Laszlóczkile, kes on Ungari kodanik. Reuters märgib, et pärast Ukraina agressiooni algust lõpetasid Tšehhi, Rumeenia ja Slovakkia pangaga koostöö, ent Ungari lubas IIB-l tegevust jätkata.
Pärast Ukraina agressiooni algust lõpetasid Tšehhi, Rumeenia ja Slovakkia pangaga koostöö, ent Ungari lubas IIB-l tegevust jätkata.
„Sellise Kremliga seotud läbipaistmatu platvormi kohalolek Ungari südames ähvardab Ungari rahva, samuti Euroopa naabrite ja NATO liitlaste julgeolekut ja suveräänsust,“ ütles kolmapäeval sealne USA suursaadik David Pressman. Tema sõnul juhiti probleemidele ka Ungari valitsuse liikmete tähelepanu, ent need ei pidanud tegutsemist vajalikuks. „Meil tekitab muret Ungari juhtkonna jätkuv valmisolek Venemaa Föderatsiooniga suhteid arendada ja laiendada hoolimata Venemaa brutaalsest Ukraina-vastasest agressioonist ja transatlantilise julgeoleku ohustamisest,“ märkis suursaadik. „Praeguse teadaandega näitab USA, et oleme valmis Ungari valikutele tegudega reageerima, piirates Venemaa ja sanktsioneeritud Vene kodanike juurdepääsu rahvusvahelisele finantssüsteemile.“
Orbáni kabinetiülem Gergely Gulyás süüdistas vastuseks USA-d Ungari siseasjadesse sekkumises. „Viimastel päevadel on igaüks näinud, et USA rahaga ei toetata üksnes opositsiooni kampaaniat, vaid USA saatkond teeb ise Ungaris otseselt kampaaniat,“ ütles Gulyás. „USA ei loobu katsetest survestada Ungarit sõda pooldavale positsioonile, mida jagavad paljud meie liitlased. Ent Ungari on veendunud, et meie ühistes huvides on üksnes rahu.“
Kongressis ringleb kavand eelnõu kohta, mille alusel võib USA välisministeerium kehtestada sanktsioonid mitmele Orbáni liitlasele, kel lasub korruptsioonikahtlus.
Päev hiljem aga teatas Ungari, et seni panga nõukogus istunud valitsusliikmed panevad seal siiski ameti maha. Teiste seas tuli nõukogust ära majandusarengu minister Márton Nagy. Valitsus tunnistab, et seda tehti USA survel. „Me aktsepteerime ja mõistame, et meil on eri seisukohad, aga me ei saa aru, miks on vaja teisi riike neid muutma survestada,“ kurtis välisminister Szijjártó. „Ungari on riik ja seda tuleks kohelda kui riiki, mitte nagu kolooniat.“
USA meedia vahendab, et sammud ei pruugi sellega piirduda. RFE/RL-i allikate sõnul ringleb kavand eelnõu kohta, mille alusel võib USA välisministeerium kehtestada sanktsioonid mitmele Orbáni liitlasele, kel lasub korruptsioonikahtlus. Nende seas on endised ja praegused riigiametnikud. Täpsemalt pole nimesid nimetatud.