MÄLUPANK | Fred Puss: kas eestlase võõras nimi näitab võõrast verd?

Küsimus oma rahvuse kohta võib tekkida igal eestlasel, kelle perekonnanimi pole arusaadava tähendusega, nagu Rebane, Kuusk või Ojaveski. Tegelikult ei näita ühelt poolt eestikeelne nimi alati eesti päritolu ega ka vastupidi – eestlase võõrapärane nimi ei viita enamasti võõrpäritolule.

Eesti perekonnanimede ajaloos on mitu kihistust, mis on mõjutanud seda, kas nimi näeb välja eestipärane või mitte. Mõned nimed on tagasi viidavad 16. sajandisse, väga harva kaugemale. Sellistel puhkudel saab enamasti jälgida küll nime, aga mitte selle kandjate päritolu.

Näiteks sai üldise perekonnanimede paneku ajal 1820. aastate esimesel poolel üks Tartumaal Puurmani mõisa Ojaküla külas elav perekond endale Rootsiküla talu järgi perekonnanimeks Roots. Nad olid sinna tallu elama asunud alles paarkümmend aastat varem Saarepera talust. Seega esiteks puudus neil varasem seos Rootsiküla taluga. Teiseks, kui nad oleksid olnud ka selle talu põliselanikud, saaksime nende päritolu tõendada heal juhul vaid põhjasõjani, sest Kursi kirikuraamatud, kus selle kandi elanike sugulussuhted kirjas on, algavad 1750. aastast. Põhjasõja ajast läheb aga kohanimi veel üle saja aasta tagasi: 1582. aastast on teada sealne Rootsi külanimi (Roczy).