Katrin Pauts: Keskerakonna vanad olijad on erakonna maine ära mustanud

Kes õieti on kahjustanud Keskerakonna kaubamärki, mis, nagu sisevõitluses esimese tagasilöögi saanud Mihhail Kõlvarti leer nuriseb, polevat seekord valimistel kandidaatidele midagi juurde andnud, vaid hoopis ära võtnud?

Kui mul hiljuti paluti lahti seletada, mis juhtub kirjanikuga, kes äkitselt otsustab nina poliitikasse toppida, mõtisklesin brändi ja kuvandi peale pikalt ja põhjalikult. Eks olin oma nahalgi kogenud, et erakonnaga suhestumine mulle mingit positiivset hiilgust ei kinkinud, vaid pidin isegi sõpruskonnas tõestama, et ma pole üleöö eksootiliseks loomaks ümber sündinud - asi, milleks ma polnud psühholoogiliselt valmis. Võõraste kahtlusi ja põlgust olin ette näinud, aga et brändi kahjustav mõju võiks ulatuda nii sügavale, et minus hakkavad kahtlema koguni kõige lähemad, tõmbas mul tükiks ajaks vaiba alt.

Mul ei ole veel halli aimugi, millised võiksid olla mu poliitiliste valikute pikemaajalised mõjud mulle kui kirjanikule. Kui hea on praegu mu oma kaubamärgi tervis? Tõenäoline, et tavalisel raamatusõbral on sellest ükspuha ja vaevalt mu väikest seiklust Keskerakonna valimisnimekirjas enam isegi mäletatakse. Kriitikute ja kultuurilehtede toimetajate mälu on arvatavasti palju pikem ja küllap sealtkaudu pannakse mulle puid alla veel mitu aastat jutti. Mu autoribränd on kindlasti paar sügavat kriimu saanud. Kas parandamatult, seda näitab aeg.