Vägivallast Lille kodus teatati juba varem. Info andjad said pärast skandaali lahvatamist käskkirjad

• Asjaosalised imestavad: kuidas pääsesid Lille kodu väärkohtlemise juhtumis vastutusest asutus ja selle juhtkond?

• Abi ja õigusabi puudulik – puuetega inimeste koda pöördus ohvrite nimel õiguskantsleri poole

• Valga vald kaalub ühe eestkostjana tsiviilhagi esitamist

Väidetavalt jõudis politseinigi hulgaliselt tunnistusi sellest, et Lille kodus teati erivajadustega laste väärkohtlemisest juba mitu kuud avalikult väidetust varem. Asutusest on mitu allikat Eesti Päevalehele kinnitanud: kõik teadsid, mis toimus, ülemaid teavitati samuti, aga midagi ei tehtud.

„Mida mina olen meediast lugenud... See, mida me politseile rääkisime, see info on kõik kadunud kuskile. Kuupäevad, millal meie teatama hakkasime asutusest. See oli varem. Väga palju varem. Ja nemad väitsid, et pole kuulnud ega näinud, mitte midagi,“ ütles üks toonane töötaja.

„Kõik vaikiti maha. Kõik sai jagatud politseile. Kõik töötajad teadsid sellest. Nad ei julgenud rääkida, sest kõik vaikiti maha,“ sõnas teine.

Endised töötajad väitsid, et Hoolekandeteenuste piirkonnajuhti teavitati ammuilma, kuid selle tagantjärele eitamist võimaldab see, et teated ei olnud kuidagi dokumenteeritud.

Võtke eeskuju

Kui Lille kodusse võeti mõni aasta tagasi uusi töötajaid, öeldi neile: need kolm on professionaalid, õppige neilt. Need kolm on meile juba varasematest lugudest tuttavad Anu Aleksejev, Liina Ots-Lass ja Kätlin Männik.

Kord kägistati üht hoolealust last põrandal, kuni ta hakkas näost siniseks minema. Siis löödi ta püsti, anti jalaga tagumikku ja saadeti vannituppa, kus kaameraid ei ole. „Seal klohmiti teda küll ja veel,“ kirjeldati Eesti Päevalehele.

Männik, muide, läks pärast Lille skandaali puhkemist tööle Porkuni kooli, kus töötas tähtajalise lepingu alusel erivajadustega lastega ühe õppeaasta.