JUHTKIRI | Laskem ka Eesti inimestel oma riigile laenu anda

Olenemata sellest, kas ja kuidas Kaja Kallase valitsusel eelarvetasakaalu parandamine edenema hakkab, on kindel, et tänavu peab riik laenu juurde võtma. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi 1,36 miljardit eurot.

Seni on Eesti riik võlgu võtnud peamiselt rahvusvahelistelt suurinvestoritelt ja -pankadelt, vähem kohalikelt pankadelt ning peaaegu üldse mitte Eesti inimestelt. Ega näiteks möödunud aasta märtsis müüdud aastaste võlakirjade vastu polekski ükski siinne väikeinvestor huvi tundnud, sest nende intress oli negatiivne, –0,23%.

Aga nüüdseks on olukord muutunud. Mullu oktoobris laenas Eesti riik kümneks aastaks miljard eurot 4,023%-ga aastas ja tänavu märtsis aastaks 3,324%-ga. Kui kõrvutame seda meie suurte pankade praeguse tähtajalise hoiuse intressiga – aastase tähtaja korral 3% –, siis on selge, et Eesti riigi võlakirjad suudaksid konkurentsi pakkuda. Need saaksid olla hoiustajatele rahaliselt kasulik valik, müügi toetamiseks ei peagi patriootilisi loosungeid appi võtma.