JUHTKIRI | Kõrgkoolid peavad ise riigi rahale juurde otsima

Täna valitakse Tartu ülikoolile Toomas Asseri, Raul Eametsa ja Jaak Vilo seast järgmiseks viieks aastaks rektor. Teisipäevasel debatil ülikooli aulas jagasid rektorikandidaadid oma häid ja paremaid ideid ning ... jõudsid ikka ja jälle selleni, et nende elluviimiseks on rohkem raha.

Rääkides ülikoolide ja kõrghariduse rahastamisest, pöördub Eestis pilk kohe riigi poole (kellel on alati raha puudu). Rektorikandidaadid rääkisid ka ettevõtetega koostöö tihendamisest ja selle kaudu raha teenimisest, aga Eesti häda on ju see, et vähe on nii suure mastaabi või ambitsiooniga ettevõtteid, kellest oleks koostööpartnerit. Aga sellele suunale peavad nii Tartu ülikool kui ka teised ülikoolid ja Eesti ettevõtted rõhku panema, sest muidu pole lootustki, et selliseid ettevõtteid (ja nende raha) märkimisväärselt lisandub.

Uue valitsuse koalitsioonilepingus lubatakse järgmisel kolmel aastal suurendada kõrghariduse tegevustoetust 15% ja suurendada „eraraha kaasamise võimalusi, et kasvatada kõrghariduse rahastamine 1,5%-ni SKP-st“. Eestikeelne tasuta kõrgharidus praeguses mahus jääb, aga mõningatel juhtudel lisatakse õppemaksu küsimise võimalus, lubatakse töötukassa ümberõppetoetusest õppemaksu tasuda ja laiendatakse paindlike tasuliste õpivõimaluste pakkumist.