Andrus Tuisk: Keskerakonna taas suureks tegemiseks peab Mihhail Kõlvart muutuma selleks, kes ta praegu ei ole. Nagu Michael Corleone filmis „Ristiisa“

Keskerakond on praegu nagu noorpaar, keda küla õpetada püüab. Memmed pingilt kommenteerivad, mehed poe trepilt analüüsivad. Kuidas ikka noorpere oma elamist peab sättima, millal remonti tegema, millal lapsetegu põrutama.

Ma olen Keskerakonnaga puutunud oma töös kokku üle 20 aasta, teinud valimistel kõik nende edukad telereklaamid, lähedalt näinud natuke siseelu. (Külaelu näite najal justkui hoidnud küünalt noorpere voodiserval, näinud kuidas poliitilist vorsti tehakse.)

Vanast harjumusest endiselt vaatad, kuidas „vanadel sõpradel“ läheb. Vaadetes pilte Keskerakonna valimispeolt näen ma omaaegseid noortekogu liikmeid, kes nüüd on juba erakonnaredelil kõrgemale tõusnud, ja kes enamuses on vene emakeelega. Sest omal ajal Keskerakonna nooretekoguga liitusidki ainult venekeelsed, noored eestlased pidasid Keskerakonda paariaks, Savika kesikuks. Ning nüüd on tulemus käes, vene pööre parteis on loogiline, ammu alanud tegevuskaare kulminatsioon.