ARVUSTUS | Ainult surnud liblikas ei saa ära lennata. Kellerteater küsib, kas võib leppida eluga vangistuses

Kellerteatri „Liblikapüüdja“ küsib, kuidas me käitume, kui meid püüab oma võrku kollektsionäär, kes on veendunud oma õiguses olla inimsaatuste peremees.

John Fowlesi traagilise romaani ainulaadsus seisneb selles, et selles täielikult puudub maalilisus, milleta ei saa läbi ükski triller. Pean silmas metsikuse ja vägivallastseenide värviküllaseid kirjeldusi, mis lugeja või vaataja võpatama panevad.

Selle žanri ühe populaarsema nüüdisaegse meistri Stephen Kingi romaanis „Misery“ (mis on otseselt Fowlesist mõjutatud) hoiab hullumeelne naine oma majas vägisi kinni kuulast kirjanikku. Seal on olemas kõik vapustuseks vajalik: piinamine, peksmine, luude murdmine… Vägistamine, nälg, äralõigatud sõrmed, kägistamine – igas põnevikus pakutakse meile pidevalt täienevat õuduste pildigaleriid, mis kujutlusvõimele hoogu annavad.