ARVUSTUS | Võigas veretöö ei aegu. Krapsakas naisdetektiiv pühib kõrvale heidetud juhtumilt tolmu

Sarjas „Karen Pirie“ harutatakse meisterlikult lahti aastatetagune külm juhtum, mis rikkus paljude inimeste elu. Ühtlasi trambitakse klišeedel, mis seostuvad naiste rolliga teatud ametites.

Osal krimiseriaalidel on ülesehituse puhul range mall, mille tippajaks võib pidada „CSI kriminalistide“ ja selle sõsarate võidukäiku 2000ndatel aastatel. Episood on üldjuhul 40-45 minutit pikk ja sellesse mahub mõrvajuhtum või isegi mitu. Osa lõpuks on mõrtsukas selgunud. Tempo on haarav, ent sisu pinnapealne. Meenub mitmeid näiteid sarjadest (nt „Castle“), kus episoodi hakul vahetavad uurijad ühe tunnistajaga paar sõna. Taas näeb kõnealust tunnistajat alles osa lõpus, mil selgub, et tema ongi kuritöö autor.

Vahelduseks on põnev jälgida sarju, kus lugu jutustatakse üksikasjalikult. Hea näide on „Karen Pirie“, mille tegevus toimub Šotimaa väikelinnas St Andrewsis. Ühtekokku on hooajas kolm osa ja selle kogupikkus on ligi 4,5 tundi. See põhineb Val McDermidi romaanil „The Distant Echo“ (2003).