FOTOD | Nigulistes avatud Michel Sittowi tööde näitus räägib uue loo Tallinnast kui 16. sajandi kunstikeskusest
(2)Niguliste kirikus alates tänasest avatud rahvusvahelisel näitusel „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ on eksponeeritud teosed Eesti, Läti, Rootsi ja Soome kogudest.
Näitus võimaldab heita pilku Tallinnale kui uutele uuendustele avatud kunstikeskusele, mis tõotas soodsate tingimuste jätkudes tõusta ereda tähenda Põhjataevasse, ent kuhtus peagi maailmas, mille käekäiku määrasid usulised ja poliitilised muutused ning sõjad.
Eesti Kunstimuuseumi ja Hälsinglandi muuseumi uurimisprojekt „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ keskendub kahele hiliskeskaegsele altariretaablile, Tallinna Kannatusaltarile ja Bollnäsi Püha Hõimkonna altariretaablile Rootsis.
Tallinnas sündinud ning hiliskeskajal Euroopa õukondades tegutsenud ja kõrgelt hinnatud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525) töötas kunstnikuna oma sünnilinnas rohkem kui viisteist aastat. Lõuna- ja Põhja-Euroopa õukondades portreteeris ta kuningaid ja kõrgaadlikke, Tallinnas teostas töid nii siinsetele kaupmeestele ja linnavalitsejatele kui ka Põhjamaade pühakodadele. Mitmerahvuselisest ja -keelsest hansalinnast pärit saksa ja soomerootsi juurtega Michel Sittowi rahvusvaheline karjäär oli omas ajas erakordne. Ta oli 15.–16. sajandi vahetusel üks Euroopa tunnustatumaid portretiste. Ometi ei jäänud Sittow võõrsile, vaid tuli tagasi kodulinna ning tegutses siin meistrina kahel perioodil: esmalt 1506–1514 ning elu lõpuaastatel 1518–1525. Koduse Läänemere ääres ulatus tema tellijatering lisaks Liivimaale ka põhja poole: kirjalikud allikad räägivad töödest Siuntio kirikule Soomes ning suure tõenäosusega kinnitab seda ka Põhja-Rootsis asuv Bollnäsi kiriku püha hõimkonna retaabel.
Käesolev näitus ja samanimeline uurimisprojekt vaatlevad esmakordselt kuulsa kunstniku Tallinna töökoja tegevust ja võimalikku loomingut dialoogis teiste temaga samal ajal siin tegutsenud rahvusvaheliste meistritega. Võtmeteosteks, mis avavad neid teemasid, on Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel ja Tallinna Kannatusaltar. Suurejooneline Bollnäsi retaabel on tõenäoliselt loodud Tallinnas Michel Sittowi (u 1469–1525) töökojas. Samal perioodil maalis Sittow ka Brugge meistri Adriaen Isenbranti või Albert Cornelise töökojas 1510. aastatel valminud Kannatusaltari välistiivad. Väljapanek avab kahe kunstiteose lood ja tähendused ning vaatleb neid laiemalt võrdluses teiste nende loomisaegsete teostega hiliskeskaegses Tallinnas ja lähipiirkondades.
Soov pöörata tähelepanu Michel Sittowi Tallinna töökojale tõstatas ühtlasi vajaduse vaadelda Tallinna hiliskeskaegset kunstiproduktsiooni ning asetada see laiemasse Läänemere piirkonna konteksti. Tallinnas loodud teoste ja siin tegutsenud meistrite uurimist on senini raskendanud see, et alles on vaid üksikuid kunstiteoseid, mida saab siduda konkreetsete siin töötanud meistrite nimedega. Hõlmates uurimisse ka lähimaades säilinud teosed, on võimalik luua ettekujutus hiliskeskaegsest Tallinnast kui tärkavast kunstikeskusest, mida kaudselt kinnitavad ka kirjalikud allikad. Siin olid ühel ajahetkel koos väga kõrgetasemelised erinevatest Euroopa keskustest pärit meistrid ning nendega samaaegselt töötas kodulinnas ka Michel Sittow. Tollaste meistrite loodud või neile omistatavaid teoseid seovad sarnane käekiri ja kujutamisviis, mida me mujal Läänemere piirkonnas samal ajahetkel ei leia. Näituse võtmeteoseks on Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel, milles saavad stiililiselt kokku nii Tallinna Kannatusaltari välistiibade maalid kui ka Oleviste Maarja kabeli idaseinas asuva Hans Pawelsi kenotaafi skulptuurid. Samadele meistritele võib omistada ka tõenäoliselt Tallinnas raiutud Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergi ja neitsi Maarja elusuuruses skulptuurid, mis asusid Riia linnuses. Selliste teoste nagu Bollnäsi altariretaabel ja Läti Ajaloomuuseumi kogusse kuuluva ordumeister Plettenbergi elusuuruses raidskulptuuri Tallinnasse tulek on erakordne. Nii haruldased ja suuremõõtmelised kunstiteosed reisivad haruharva ning nende saabumine „sünnilinna“ on väga eriline sündmus.
