Te ütlesite Võro kongressil: „Me tahame, et meie keskkond ja maa säiliksid sellisena, et me saaksime selle edasi anda järgmisetele põlvkondadele, et võrokesed kestaksid ka homme ja ülehomme.“ Mis on selle hirmu ja mure ajend?

Tegelikult pole Võro liikumine üldse hirmust alguse saanud. Kui, siis eksistentsiaalsest hirmust, et ei õnnestu keelt ja maailmavaadet anda järgmistele põlvedele edasi. Võro liikumine, milles mina olen osalenud, algas tegelikult kuskil 1988. aastal, kui loodi Võro Keele ja Kultuuri Fond.