![„Võromaa on Eesti põliskultuuri rikkus, rahvusluse häll. Võrokesed on alati olnud väga isamaalised, kuid sealjuures ka loodust hoidvad ja oma keelt mäletavad. Paljud meist muretsevad võro keele tuleviku pärast, aga on ka inimesi, kes esiti kaotavad oma kodu,“ ütleb Kauksi Ülle.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/cebe1cf0-bccf-11eb-8df6-554e9b3db13f.jpg?noup&w=767&h=914&r=9:16)
Aprilli lõpus toimus esimene Võro kongress, kus võrokesed end põlisrahvaks kuulutasid. Nursipalu harjutusvälja laiendamisest ajendatult kokku kutsutud kongressil valiti vanematekogu peavanemaks kirjanik ja kongressi algataja Kauksi Ülle. Ta on aastakümneid seisnud võro keele ja kultuuri eest, kuid viimasel ajal on mure nende pärast kasvanud.
Endi põlisrahvaks kuulutamine tekitas laiemalt üksjagu arusaamatust. Kauksi Ülle (60) sõnul on väide, et Võromaa nn aktivistid taotlevad Nursipalu laienduse pärast piirkonnale autonoomiat, puhas vale. Seejuures ei salga ta, et on pettunud nii riigis kui ka ajakirjanduses. „Meil ei ole laual ühtegi eelnõu Võromaa Eesti vabariigist lahkulöömise kohta. Me lihtsalt soovime, et Võromaa, võro keel ja meie territoorium peaksid veel palju põlvi vastu,“ räägib Kauksi Ülle.