JUHTKIRI | Haigushüvitiste vana korra juurde naasmine on vale

Vaadates, kuidas valitsus liigub lisamaksustamise ja kulude koomale tõmbamise poole, pole üllatav, et ei pikendata töövõimetushüvitiste praegust korda, mille järgi saab töötaja hüvitist teisest haiguspäevast. 1. juulist makstakse hüvitist jälle alles neljandast päevast, nagu oli aastatel 2009–2020. Paarkümmend miljonit eurot jälle nagu maast leitud!

Üllatav otsus see ei ole, aga tark samuti mitte. Mõlemal korral – nii 2009. aastal kui ka nüüd – on töötajate jaoks ebasoodsama korra peale üle mindud peamiselt rahalisel kaalutlusel. Tegelikult peaks seda küsimust otsustades esimesel kohal olema ikka inimeste tervis nii üksikisiku kui ka ühiskonna vaates, aga tervisest räägitakse põhjendustes ainult moepärast.

Tööandjad ja osa poliitikuid kardavad, et kui haiguspäevi heldelt hüvitada, siis jäävad inimesed liiga kergekäeliselt haiguslehele ja võivad süsteemi kuritarvitada. Kindlasti juhtub seda, sest haiguslehe saamiseks ei pea tihti ju isiklikult perearsti juurde minema. See on paljuski inimese aususe küsimus, kas ta jääb haiguslehele sellepärast, et on päriselt haige, või lihtsalt ei viitsi tööle minna.