Mõneti on see mõistetav. Kui uus valitsus juba milleski kokku leppis, ei maksa enam kummi venitada, vaid tuleb enda poliitika – ka maksuküsimustes – koheselt maksma panna. Kõigepealt on see loogiline poliitilisest vaatest: kui ikka leida, et praegune kurss on vigane, ei ole tüüri paigal hoidmine õigustatud. Ja see on kasulik ka poliittehnoloogiliselt: valusad muutused nüüd ja võimalikud dividendid enne valimisi.

Sellega kiirustamise õigustused paraku lõppevad. Kahju, mida eelnõude taoline menetlemine põhjustab, ületab selgelt kasu, mida koalitsioon loota võib. Lihtsalt hämmastav, et valitsevad poliitikud seda ise ei märka.