Depressiivsed Eesti väikelinnad on kaardilt kadumas

Eesti Arhitektide Liidu „Hea avaliku ruumi“ programmi ainetel koostatud ning äsja arhitektuurimuuseumis avatud näitus tõestab, et depressiivsed Eesti väikelinnad on kaardilt kadumas ning neile asemele tulevad visiooniga väikelinnad.

Näitus „Visiooniga väikelinnad. Head avalikud ruumid aastatest 2019-2022“ on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis 21. maini.

Arhitektuurimuuseumi Rotermanni soolalao galeriikorrusel avatud näitusel saab tutvuda aastatel 2019―2022 toimunud programmi „Hea avalik ruum“ arhitektuurivõistluste võiduprojektidega, mis äsjaavanenud Euroopa Liidu meetmete toel võiksid jõuda lähiaastatel ka valmisehitamiseni.

Iga väljak räägib oma asumi lugu

„Hea avalik ruum võib teha imesid,“ usuvad näituse kuraatorid ja kujundajad Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson. „Näituse külastaja kohtub 11 väljaku arhitektuurivõistluse võidutööga. Esitletud väljakud on mingis mõttes kokkuvõtted nende asumite ruumilisest reaalsusest. Iga väljak räägib oma asumi lugu alustades tema tekkest ja ehituslikust loogikast kuni tema ruumiliste potentsiaalideni,“ selgitavad kuraatorid.

Et näitus ei jääks päris õhku rippuma, otsustasid nad näitusele lisada ka materiaalse poole. Planšettide põranda külge ankurdamiseks on kasutatud sillutiskive, mis suunavad näituse külastajat märkama ka pinnakatet kui sellist.

„Erinevate katendikivide abil on võimalik tuua avaliku ruumi mitmekesisust, reguleerida vee imbumist pinnasesse ning selle äravoolu ning lahendada liikluskorralduslike aspekte nagu parkimine, ülekäigud, piiritähised, servad, tsoonid jne. Katendil on avalikus ruumis suur roll,“ kirjeldavad Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson näituse kontseptsiooni. 11-st näitusel eksponeeritud projektist on neli praeguseks ka läbi projekteeritud ning nende projektide puhul on võimalik võrrelda, kuidas ja kas on projekt võrreldes eskiisiga muutunud.

Eesti Arhitektide Liit on programmi kureerinud alates 2014. aastast ja see sai alguse Eesti Vabariik 100 juubelikingituste-ideest. Läbi uute keskväljakute ja peatänavate loomise Eesti väikelinnadesse sihib programm kolme põhilist eesmärki: meie väikelinnade avaliku ruumi kui ühise elukeskkonna mõtestamine kvaliteetsete linnaruumiprojektide kaudu; ettevõtlus- ja elukeskkonna elavdamine kohalikul tasandil ning väikelinnade elanike kohaidentiteedi tugevdamine ja linnade kahanemise pidurdamine.

Programmi juht, arhitekt Kalle Vellevoog toob esile olulisema, mida tänu programmi mõjule on praeguseks juba saavutatud: aina rohkem korraldatakse üle Eesti kohalikke arhitektuurivõistlusi ka muude programmiväliste ent tähenduslike objektide rajamiseks; ka erasektor on head arhitektuuri palju rohkem väärtustama hakanud ning uute arengute tarbeks kaasatakse professionaale arhitektuurivõistluste korraldamiseks; ühiskonnas räägitakse heast avalikust ruumist rohkem kui kunagi varem ning inimeste teadlikkus ruumiloome kvaliteedist on kasvamas.

Kui linnasüdamed saavad korda, tõuseb kogukondade uhkus

„Kindlasti on programmil selge mõju väikelinnade arengule. Üks märk sellest on linnakeskustes varem räämas olnud ajalooliste hoonete taaskasutusse võtmine. Värskeim näide on Võru uuenenud keskväljaku äärne ajalooline pangahoone. Väheses kasutuses olnud väärikast hoonest saab peatselt IT-programmeerimiskool. See omakorda suurendab kohalike noorte soovi oma tulevikku Võruga siduda ja toob tulevikus linna väärtuslikke IT-ga seotud töökohti. Võru nooruslikul ja pilkupüüdval keskväljakul oli kooli asukoha valikul kindlasti oluline roll,“ toob Vellevoog näite.

Tema sõnul ongi „Hea avaliku ruumi“ programmi eesmärk luua sarnast sünergiat. „Luues atraktiivset ja inimsõbralikku avalikku ruumi kutsuvad muutused eraomanikke oma väheses kasutuses kinnisvara uue pilguga hindama. Võruga sarnaseid arengutendentse võime näha teisteski linnades,“ lisab ta.

Näiteks Elva ja Rakvere uuenenud peatänavate ääres toimuvad praegu olulised muutused: hooneid korrastatakse ja rajatakse uusi, avatakse uusi kohvikuid ja ärisid. Kõige selle tulemusena tõusevad kinnisvara hinnad ning inimestel tekib kindlustunne, et investeeringud tasuvad ennast tulevikus ära.

Vellevoogi sõnul on kohalike kogukondade tagasiside nähtav ja tunnetav. Tõrva suurepärast keskväljakut kasutavad kohalikud elanikud aastaringselt: korraldavad kontserte, võimsat ooperigalat, liivaskulptuuride näitust jne. Rakvere korda tehtud peatänav kuulutati kohalike poolt maakonna aasta teoks. Kärdla keskväljak muutus kõledast autoparklast atraktiivseks linnaruumiks. Põlva uue peaväljaku ümber koonduvad peatselt linna olulisimad hooned. Elva keskus muutus uueks turismiatraktsiooniks ka kaugemalt tulijaile.

Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson toovad eduloona välja ka Valga linna kui väikelinnade kestva linnaplaneerimise ühe teerajaja. Valga on Eestis kõige kiiremini kahanenud linn, ent selle linna keskus peaaegu et keeb elust. Linn on süsteemselt käsitlenud oma asula põhilisi avalikke ruume järjest läbi arhitektuurivõistluste ning vaadanud kompleksselt nende suhestumist haridusasutuste ja teiste avalike teenustega. Näiteks ei ehitatud amortiseerunud põhikooli kuhugi vabale krundile linna serval, vaid liideti teisega ja toodi peatänavale ja keskväljakule lähemale. Valga keskväljak on üks esimestest programmis valminud väljakutest.

„Kui linnasüdamed saavad korda, siis tõuseb ka kogukondade uhkus oma kodukoha suhtes, tugevnevad kogukonnasisesed sidemed, toimub rohkem kohalikele elanikele suunatud kultuuri- ja spordiüritusi, mis jälle omakorda seovad inimesi oma kodukohaga. Igal väikelinnal on ka oma tagamaa ehk väiksemad asulad ja külad, mille eluspüsimine sõltub just suuremate tõmbekeskuste elujõulisusest. Seega on „Hea avaliku ruumi“ programmi mõju suurem, kui me ehk oskame kohe arvata, see ilmneb enamgi aastate jooksul,“ on veendunud ka Kalle Vellevoog.

„Hea avaliku ruumi“ programm jätkub

Kokku on tänaseks programmi raames toimunud üle 30 arhitektuurivõistluse, eesmärgiga rajada või rekonstrueerida Eesti väikelinnade ja tõmbekeskuste avalikud ja kesksed linnaruumialad. Programmi on alates 2019. aastast toetanud Kultuuriministeerium ja Rahandusministeerium, võistluste preemiaid rahastavad kohalikud omavalitsused.

2023. aasta kevadeks on valminud kümme keskväljakut: Elvas, Kuressaares, Kärdlas, Põlvas, Rakveres, Raplas, Tõrvas, Valgas, Viljandis ja Võrus. Vahepeal on võistlused läbi viinud ja on juba projekteerimisprotsessis (mõnes neist on projekt juba valmis ja ootab ehitusraha) Tapa, Jõgeva, Sindi, Sõmeru, Kose, Audru ja Saku omavalitsused.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusega meetmed on äsja, 2023. aasta kevadel, avanenud. Selle rahastusega saaksid oma keskused valmis ehitada need kahaneva elanikkonnaga omavalitsused, kes jõuavad projekti tähtajaks esitada – plaanitud on kaks vooru 2023. ja 2024. aastal. Lisaks otsustasid rahandusministeerium ja kultuuriministeerium just hiljuti, et „Hea Avaliku Ruumi“ programm jätkub ning selle aasta rahastuse toel korraldatakse Taebla, Kallaste, Tootsi ja Märjamaa keskusalade arhitektuurivõistlused.

Näituse kujundasid Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson, graafiline disainer on Anna Riin Velner.