Kelly Grossthal: Eesti kohandab Venemaa õigust siia põgenenud tagakiusatud inimestele

Kaks abielus olevat naist, kellel on ühine laps, kuid ametlikult on lapsevanemaks vaid üks neist, põgenesid Venemaalt tagakiusamise tõttu Eestisse. Siin lootsid nad, et mõlemad osapooled saavad ametlikult lapse vanemaks. Eesti kohus seda aga ei lubanud, kohaldadades nende suhtes Vene Föderatsioonis kehtivaid õigusnorme.

Perekond, kuhu kuuluvad kaks ema ja väike tütar, põgenesid Eestisse, sest Venemaa ei ole seksuaalvähemuste jaoks turvaline. Eesti riik mõistis perekonna olukorda ja andis neile varjupaiga. Kuna seaduse silmis on lapsevanem vaid üks naine, otsustas pere, et lapsele kindlustunde tagamiseks peaks tütre lapsendama ka teine ema.

Suur oli perekonna üllatus, kui Eesti kohus teatas, et lapsendamine pole võimalik, sest nende kui Vene kodanikest pagulaste puhul kehtib isegi Eestis olles Vene Föderatsiooni seadus. Riigi, kus seksuaalvähemustel õigusi pea polegi ja tagakius igapäevane. Riigi, kust nad neil põhjustel olid põgenenud.