Fred Kangur: millal üks osa ühiskonnast mõistab, et abielu ei ole ainult laste saamiseks?

Palju järglasi sünnib registreerimata kooseludest ja osadel homoseksuaalsetel inimestel on olemas bioloogilised järglased ning paljud heteroabielus olevad inimesed on viljatud või otsustavad lapsi mitte saada. Kusjuures neid on suurem hulk ühiskonnas kui on homoseksuaalseid inimesi - kas neid võiks sama loogika järgi nimetada madaldavalt vähemuseks, kes ühiskonnale midagi juurde ei anna.

Inim- ja loodussfäär aeti korduvalt sassi näiteks Eesti taasiseisvumise aegsete riigitegelaste arvamusartklis, milles väidavad, et geipaaride panus meie rahva püsimisse on pea olematu. Esiteks, bioloogia ei tingi paratamatult abielu. Abielu on ühiskondlik konventsioon, et reguleerida paljusid ühiskondlikke ja õiguslikke aspekte. Järglaste saamine on ainult üks aspekt abielust. Erinevate õiguste regulatsioon peaks olema selge ja piisav põhjus, miks tuleks samast soost paaridele võimaldada võrdsed õigused.

Tugevaid kaelakandjaid võivad ühiskonnale kasvatada ka samast soost paarid. Tõenäoliselt on selliste paaride otsus - kas lapsendada või surrogaatema või spermadoonori abil laps saada - väga põhjalikult läbi kaalutletud.