Eesti parim vollenaine Itaalia kõrgliigas mängimisest: tekkis vastik lihatükitunne. Mõtlesin, et olen ma inimene või nähakse minus vaid numbrit?

„Mida rohkem võrkpallimaailmas tegutseda, seda enam mõistan, et lagi on kõrgel. Mul on veel pikk tee minna, et end heaks mängijaks nimetada,“ ütleb Eesti võrkpallinaiskonna rünnakuliider.

Hoolimata sellest, et Kertu Laak (25) on pälvinud mitmel järjestikusel aastal Eesti parima naisvõrkpalluri tiitli ja teinud suuri tegusid nii kodumaal kui ka välismaa tippklubides, on sportlasel seljataga rasked aastad, kus olid kaaslaseks nii toitumis-, kehakaalu- kui ka vaimse heaolu probleemid. Ent Kertu on suutnud raskused seljatada ja treenib taas suure motivatsiooniga. Juba augustis toimub Tallinnas naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir, seega tuleb Kertul ühe koondise tippmängijana olla heas vormis. Seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

„Ajapikku hakkasid standardid tõusma ja mõistsin, et ma ei olegi enam kõige parem. Ehkki ma sellele aktiivselt ei mõelnud, olin seadnud endale ootused, mida ei suutnud täita. Ma annan alati endast maksimumi, olen loomult perfektsionist. Ja kui sooritus teatud põhjusel ei õnnestu, tunnen, et olen läbikukkunud. Neid hetki, mil olen mõelnud käega lüüa ja palli nurka visata, on olnud mitmeid. Õnneks olen õppinud endaga leebem olema,“ tunnistab Kertu, et liigne tublidus hakkas sportlasteekonnal talle lõpuks kätte maksma.