JUHTKIRI | Michelinist üksi jääb väheks

Teist aastat järjest sadas Eesti parimatele söögikohtadele Michelini tärne. Ühel neist on neid koguni kaks, mis viitab juba väga kõrgele tasemele. See on restoranidele suur tunnustus, aga ka suur kohustus. Kord tärni saanu peab nüüd aasta ringi end kordagi lõdvaks laskmata pingutama, et saavutatud taset hoida.

Konkreetsetele äridele on see hea motivaator, Eestile endale aga tunnustus, mis kinnistab meid maailmakaardil. Tegu on otsekui kvaliteedimärgiga. Kui mõne kauge maa investor kaalub oma rahapaigutuses eri riikide vahel, võib olla Michelini tärnide olemasolu just selleks kaalukeeleks, mis paneb teda otsustama Eesti kasuks. Ikkagi järjekordne stabiilse ja arenenud riigi tähis.

See tunnustus ei tule tasuta, vaid Eesti on ostnud endale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Michelini käest litsentsi, mis laseb hindajatel ka Eesti nende kaardile kanda. Konkreetsed summad on paraku saladus (pole ju näiteks loogiline, et Eesti ja Prantsusmaa maksaksid sama hinda, kuid pooled ei taha kahjustada teiste läbirääkimisi), ent EAS-i kinnitusel on tasuvusarvutused kinnitanud, et tegu on tasuva investeeringuga.