Venemaa kohtu otsuseid peab leppe tõttu tunnustama, isegi kui need on kallutatud
(59)Justiitsministeerium ei kiirusta terroristliku Venemaaga sõlmitud õigusabilepingut lõpetama.
Möödunud aasta oktoobris võttis riigikogu vastu avalduse, millega kuulutati Venemaa režiim terroristlikuks. Selles heideti Venemaale ette Ukraina-vastast agressiooni ja annekteeritud aladel libareferendumite korraldamist. „Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust,“ märgiti avalduses. Ometi peavad Eesti kohtud aktsepteerima Venemaal langetatud kohtuotsuseid ja paistab, et justiitsministeerium ei toeta õigusabilepingu lõpetamist.
Soraineni advokaadibüroo partner Norman Aas, kes on olnud ka riigi peaprokurör, ütles, et Eesti on õigusriigina üldiselt Venemaa kohtuotsuseid tunnustanud ja täitnud. „Ma ei tea oma praktikast eriti kaasuseid, kus oleks jäetud Venemaa kohtuotsuseid tunnustamata,“ märkis ta. Venemaa suhtub Eesti-Vene õigusabilepingusse tema sõnutsi loomingulisemalt. „Näiteks pronksiöö ajal Venemaale saadetud õigusabipalved jäid mõistlike vastusteta,“ nentis ta.
„Kui asjal on poliitiline maik juures, siis pole kindlust, et Venemaa kohtuotsust tunnustab.“
Aas tõi esile, et hiljuti proovis nende büroo saada Venemaad tunnustama üht Eesti kohtus tsiviilasjas langetatud otsust, kuid Venemaa ei teinud seda. „Põhjused olid väga otsitud. Viidati, et kuna Eestis oli tehtud kohtuotsus eurodes, aga Venemaal kehtivad ainult rublad, siis pole neil võimalik kohtuotsust täita,“ märkis Aas. „Paraku kumab läbi see, et kui asjal on poliitiline maik juures, siis pole kindlust, et Venemaa kohtuotsust tunnustab.“
Teiseks probleemiks nimetas Aas teadmatust, kui palju üldse saab Vene kohtusüsteemi enam usaldada. „Eesti kuulutas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks, sama on teinud Euroopa Parlament. Venemaa on Euroopa Nõukogust ja Euroopa inimõiguste kohtu süsteemist tänaseks välja visatud muu hulgas õigusriigi printsiipide täitmata jätmise tõttu,“ loetles Aas põhjuseid, miks Vene kohtuotsuste tunnustamine tundub vastuoluline. Šveits on näiteks lõpetanud igasuguse õiguskoostöö Venemaaga.
Jääksid kaitseta
Justiitsministeeriumi avalike suhete nõuniku Elisabet Masti sõnul pole ministeeriumil teavet, et Venemaa ei tunnustaks Eesti otsuseid. Ta lisas, et Venemaa otsuste tunnustamist tuleb praktikas ette harva. Küll on selge, et ka pärast Ukraina sõja algust on Eesti pidanud Venemaa kohtuotsuseid tunnustama. „Otsuste tunnustamine oleks põhimõtteliselt võimalik ka ilma õigusabilepinguta. Õigusabi täielik lõpetamine tähendaks aga, et kaitseta jääksid Eesti kodanike õigused, näiteks pärimis- ja perekonnaasjades,“ ütles ta.
Justiitsministeeriumist ei vastatud, kas on kaalutud võimalust humanitaarkorras perekonnaasjade täitmist lubada ja Venemaal langetatud ülejäänud kohtuotsused täitmata jätta. „Konkreetselt Venemaa kohtuotsuste tunnustamise küsimust ning sellega seotud riske on justiitsministeerium ka kohtute esindajatega arutanud,“ märkis Mast, aga ei selgitanud, mis on arutelude tulemus.
Eesti kohtul pole võimalik selgeks teha, kui ausalt on Venemaal kohut peetud.
Venemaa kohtuotsuseid ei tunnustata automaatselt. „Selle üle otsustab iga kord kohus,“ ütles Mast ja lisas, et õigusabilepingust on sätestatud otsuse tunnustamisest keeldumisek alused. Õigusabilepingus on punkt, mis keelab õigusabi andmast, kui see võib kahju teha.
Eesti kohtul pole aga võimalik selgeks teha, kui ausalt on Venemaal kohut peetud. „Juristide seas tekitab see küsimusi, et poliitiliselt ütleme, et nad on terroristlik riik, kelle puhul ei saa õigusriigist enam ammu rääkida, aga juriidiliselt peame nende kohtusüsteemi edasi usaldama. Eesti kohtutel pole mingeid reaalseid hoobasid ka kontrollimaks, kas Venemaa kohtud järgisid konkreetses menetluses õigusriigi olulisi põhimõtteid või mitte,“ selgitas Aas.
Ärivaidlused on risk
Justiitsministeerium tõi õigusabi jätkamise kaaluka põhjusena esile just Eesti kodanike õiguste kaitse, viidates eelmainitud pärimis- ja perekonnaasjadele. Nagu varemgi öeldud, saab õigusabilepinguta samuti Venemaa kohtuotsuseid tunnustada. Seda kinnitas Mast ise. „Reeglid kolmandate riikide kohtuotsuste tunnustamiseks on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Samuti on mõned muud koostöövormid reguleeritud teiste rahvusvaheliste konventsioonidega. Õigusabileping näeb mitmes küsimuses ette erikorra,“ ütles ta.
Õigusabileping ongi vajalik peale kriminaalmenetluste ja ärivaidluste ka väga inimlike murede lahendamiseks. Näiteks saab nii lihtsamalt lahutada või Venemaal elavalt vanemalt lapsele elatist nõuda.
„Mõistan, et lepingust kergekäeline loobumine võib kaasa tuua lisaprobleeme tavalistele Eesti inimestele ja selle lepinguga jätkamiseks on teatav humanitaarkaalutlus olemas. Lahendus võiks olla aga selles, selle asemel, et tunnustada sisuliselt kõiki Vene kohtute langetatud otsuseid, võiks Eesti võtta seisukoha, et otsuseid täidetakse vaid siis, kui esinevad ka olulised humanitaarkaalutlused,“ ütles Aas.
Lepingust kergekäeline loobumine võib kaasa tuua lisaprobleeme tavalistele Eesti inimestele
Ta tõi näiteks sanktsioonid, mis keelasid Venemaalt Eestisse ja vastupidi mistahes ülekandeid teha, välja arvatud pensionimakseid. „Tavaliste inimeste probleeme tohiks lubada lahendada, kuid suuremad ärivaidlused ja kõik muu on selge risk. Venemaa kohtuotsuste täitmine on probleemne,“ rõhutas Aas. „Probleem pole vaid viimase kahe aasta jooksul tekkinud, Vene kohtute õiguses oleme juba 15 aastat kahelnud, eriti juhul, kui asjale lisandub mingi poliitiline mõõde,“ märkis Aas.
Õigusabileping on sõlmitud selliselt, et iga viie aasta tagant see pikeneb automaatselt, kui Eesti ega Venemaa pikendamisest ei loobu. „Käimasolev viieaastane periood lõppeb 2025. aasta kevadel, siis saaks põhimõtteliselt lepingust lihtsasti väljuda. Kui Eesti tahaks seda varem teha, siis tuleks asi riigikokku viia,“ ütles Aas. Ta rõhutas, et lepingu lõppemine ei tähenda, et pärast seda ei oleks võimalik üldse Eestis Venemaa kohtuotsuseid tunnistada või vastupidi. „Eesti seadused võimaldavad tunnustada ja täita ka selliste riikide kohtuotsuseid, millega meil puudub igasugune vastastikune kokkulepe, seega läheb süsteem üle nii-öelda tavarežiimile ja Eesti kohus hindab iga juhtumit eraldi,“ selgitas Aas.
