ARVUSTUS | Popkornilembene peavoolupublik võib „Spartast“ ja „Riminist“ šoki saada, kuid filmid on vaatamist väärt
Kui Ulrich Seidli „Rimini“ piirdub absurdihuumori ja täiskasvanutevaheliste probleemidega, siis selle „vennasfilmi“ „Sparta“ sisu on hoopis rusuvam.
Kuurortlinnad väljaspool hooaega on enamikule eestlastele tuttav nähtus – kes iganes on kunagi jaanuarikuus Pärnusse sattunud, teab, millest jutt. Austria kultusrežissööri Ulrich Seidli vast kinodesse jõudnud „Riminis“ laskub talv Itaalia suveparadiisi kohale eriti paksu masendusekihina. Selle keskel seisab oma parimad aastad seljataha jätnud trööstitu Richie Bravo (Michael Thomas), Austriast pärit laulja, kes püüab pooltühjades hotellisaalides end oma vanade hittidega ära elatada. Kui ootamatult ilmub Richie ellu ta täiskasvanud tütar, kes isalt kogu elu jooksul maksmata jäänud elatisraha nõuab, tuleb Richiel midagi leidlikumat välja mõelda.