Kardetakse, et NATO riik Türgi liigub liberaalsest ja ilmalikust läänest veelgi kaugemale. Loodetakse seda, et kuna seaduse järgi ei saa Erdoğan rohkem kandideerida ega pea ka enam valijate rahvuslike ootustega arvestama, võib ta olla avatud veenmisele ja ajada ka välispoliitikat, mis lähtuks millestki muust kui vaid poliitilisest alalhoiuinstinktist.