Riho Kangur: mõne parlamendiliikme juures näib evolutsioon olevat jõudnud tupikteele

Analüüsides seda, kuidas Eesti Vabariigi kõrgeima võimu – see tähendab r a h v a (taotluslik sõrendus!) – esindajad on oma tegevuses jõudnud tupikusse, tuleb meil, kõrgema võimu omajail anda nõu, kuidas sellest olukorrast välja tulla.

Nõu andmiseks ja sellest õigesti arusaamiseks tuleks esmalt teha põgus põige meie teaduslukku.

Rohkem kui 150 aasta tagasi käidi esmakordselt välja ideid, mille Charles Darwin oma 1859. aastal trükivalgust näinud teoses „Liikide tekkimine“ sõnastas, ja mis muideks alles 1930-ndatel lõplikult darvinismi nime all kinnistus. Sellest peale teavad kõik need, kes ei arva, et jumal lõi Aadama ning omakorda tema küljeluust Eeva, et teoloogiks õppinud Darwinil on olnud õigus: meil on sugulasi primaatide näol.

Kuidas meist said just sellised, nagu me praegu oleme, on paljuski veel ebaselge ning selle üle vaidlevad teadlased seniajani üpriski ägedalt. Üldiselt ollakse aga teadusmaailmas üksmeeles selles, et ennem, kui kujunesime inimeseks (tahaks küll kirjutada suure tähega, aga las ta praegu olla ...), võis meie liigi areng e. evolutsioon mõne haruga jõuda ka tupikutesse.