JUHTKIRI | Meedia käibemaksu saab ja tuleb tõstmata jätta

Valitsuse kavandatav ajakirjanduse käibemaksu 5%-lt 9%-le tõstmine toob heal juhul riigikassase juurde umbes neli miljonit eurot. Tõenäoliselt veelgi vähem, sest maksutõusuga kaasneb kardetavasti nii meediaettevõtete käibe kui ka tööjõumaksude vähenemine.

Riigieelarve tasakaalu seisukohast on valitsuse prognoositav lisatulu seega täiesti tühine summa. Meediaettevõtetele – eriti kohaliku meedia väljaandjatele – on see aga elu ja surma küsimus. Seega argumendi, et kõnealust käibemaksutõusu on vaja riigieelarve tasakaalu pärast, võib pikema jututa kõrvale heita.

Palju targem pole meediaäri kontekstis ka riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni jutt, et kõik sektorid peavad aru saama vajadusest panustada kaitsekulutuste suurendamisse ja vastutustundlikku riigirahandusse. Ilmselgelt pole mõni miljonit eurot (lisa)maksutulu põhiline, millega meediasektor peab Eesti julgeolekusse panustama. Valitsusliidule ei ole see teadmata, sest isegi koalitsioonilepingust leiab selle kohta laused „Vähendame desinformatsiooni levikut Eestis“ ja „Parandame venekeelses inforuumis meediaväljaannete kättesaadavust“.