PÄEVA TEEMA | Henrik Kalmet: homofoobidel on seni kõlvanud ühes homodega kaare all laulda ja rahvatantsu vihtuda

Eesti heteroaadelkond on praegu samas olukorras, kus baltisaksa mõisnikud olid sajand tagasi: nende alastust on märgatud, nad on kaotamas oma võimu ja seepärast nad nii kõvasti kiljuvadki.

Minu jaoks on see jabur ja ebaõiglane, et kui mu homoseksuaalse sättumusega sõber toetab mind minu suhte- ja eludraamades, siis teda abieluklubi uksest sisse ei lasta. Homosid teisejärguliseks tegev ja stigmatiseeriv seltskond, mis küll uuringute järgi üha vananeb ja kahaneb, räägib, et neil on hirm, aga nad ei räägi sellest kunstlikult tekitatud üleoleku- ja kuuluvustundest, mis seksuaalvähemuste põlgamisega ja sõimamisega kaasneb.

Eestlase homoviha on omaviha, klassisüsteem, milles ruulib heteroaadel. Kusjuures sinna aadelkonda kuulumiseks ei pea midagi tegema, sinna sünnitakse, nagu sünniti vanasti mõisniku perre. Häda on selles, et selline aadliseisus ise on väljamõeldis, samasugune, nagu oli see päris aadliseisus, millest tänaseks loobutud on.