PÄEVA TEEMA | Anzori Barkalaja: Tallinna-sugustes omavalitsustes on keeleõpe ikka puhtalt motivatsiooni taga

Seni vene keele põhjal toimetanud koolid peavad kaotatud aja ning keelelise arengupeetuse järgi tegema.

Arengulõike saavutamiseks tuleb teha ühine topeltpingutus - esiteks tuleb lõppude lõpuks liikuda uuele haridusmudelile, mis võimaldaks saavutada lastel need oskused ja võimekused, mida nõuavad uue majanduse töökohad.

Teiseks tuleb vältida nende väheste laste ja noorte ärakukkumist õppimise rajalt, sest meil ei ole sadadesse miljonitesse ulatuvat elanikkonda, et lubada enesele „kaotusi elavjõus“. Iga hing loeb, kodusest keelest või majanduslikust taustast hoolimata. See on ühtsele eestikeelsele koolile ülemineku tegelik mõte.

Eesti riigil pole enam piisavalt riigieelarvet, et haridussüsteemi uuendamist mitmes keeles läbi viia. Lisaks pole meil enam eriti aega, sest nii haridusuuenduse kui ühtse eestikeelse kooliga on lubamatult kaua venitatud. Ja sellepärast peavad seni vene keele põhjal toimetanud koolid kaotatud aja ning keelelise arengupeetuse järgi tegema.