Arnold Sinisalu: ma ei mõista neid, kes midagi ei kahetse. Mina kahetsen küll

30 aastat kapos on harjutanud Sinisalu eraelulisteski olukordades mõtlema, kas asjad on nii, nagu paistavad – või on nende taga veel midagi.

Neljapäeval oli kaitsepolitseiameti peadirektoril Arnold Sinisalul (53) viimane tööpäev. Kaks ametiaega on läbi saanud. Nende kümne aasta jooksul on avalikkus Sinisalu näinud ainult ülikonnas, kõnelemas peamiselt neist teemadest, mida kajastab kapo aastaraamat. Ent mis inimene ta on? Viimane aeg teada saada! Võtan julguse kokku ja kutsun Sinisalu jalutama. Ta tulebki.

Teeme tiiru peale rohelusest pakatavale Paljassaare poolsaarele, kust avaneb hingeavardavalt kauneid vaateid Tallinnale. „Siin on kõike: puutumatut loodust, okupatsiooniaja laga ja veelgi vanemat, keisriajast pärit kihistust,“ ütleb Sinisalu. „Mõnes mõttes on see paik Eesti võrdkuju, mis meenutab, et me ei ole siiamaani okupatsiooniaegsest jamast lahti saanud.“ Jutuajamise vahel näitab Sinisalu, kus pesitsevad tublisti puid langetanud koprad, kus on ta näinud pesitsemas luigepaari ja kus kõige sagedamini kohanud kitsi.