ARVUSTUS | Endla teatri „Helluse keeles“. Lilledest kirendav kitš või üle võlli paroodia?

Oscareid võitnud filmiga võrreldes võib teatrilavastuses „Helluse keeles“ kärpeid aimata, terviklike rollide asemel visandatakse laval kärmeid šarže.

Ei oleks uskunud, et üks teatrilavastus suudab mind veel vanuigi nii sõgedasse segadusse paisata kui Kaili Viidase „Helluse keeles“ Endla teatri suurel laval. Ikka tükk aega püüdsin oletada ja taibata: mida mulle õieti näidatakse, kas tegijate taotlus on siiras kitš või üle võlli paroodia, mida millalgi iseloomustati sõnaga camp?!

Lavastaja mõtisklus kavalehel kahekordistab seda segadust. Ma ei tea siiamaani vastust. Sestap loodan, et tegu on siiski paroodiaga. Lõviosa publikust tõusis aplodeerides püsti – kaasa arvatud see teises reas istunud naisterahvas, kes peaaegu pool esimest vaatust absoluutse ükskõiksusega laval toimuva vastu oma telefonis elas, nii et tema personaalset ekraanivalgust kiirgas heldelt nii lavale kui ka saali (26. mai etendus – toim).