Demokraatia uurijatega arutledes on saanud mulle aina selgemaks, et need mitmekesised probleemid on kõik sümptomid, mis viitavad ühele haigusele. See haigus on meie demokraatlike institutsioonide stagneerumine. Aga stagneerumine ei tähenda mitte lagunemist, vaid seda, et institutsioonid ei ole piisavalt muutunud, et tulla toime muutuva keskkonnaga – sotsiaalmeedia, globaliseerumise, rände, kliima ja palju muuga. Mitte institutsioonid ei ole järsku kehvemaks muutunud, vaid meie ootame ja loodame neilt nüüd muud.