JUHTKIRI | Pankadelt saaks haugata rohkem

Raske on praegu kaasa tunda Eesti pankadele, kelle avansilise tulumaksu kavatseb Kaja Kallase teerullivalitsus tõsta 14%-lt 18%-le. Läheb neil ju praegu hästi – kasumlikkus on juba pikemat aega hea ja intressimäärade järsk tõus tõi umbes aastaks otsekui lotovõidu. Mõne prognoosi järgi võib Eesti pangandussektor sel aastal saada ligi miljard eurot kasumit (2022. aastal oli see 566 miljonit eurot).

Aga kui kuulata ja vaadata, kuidas valitsus seda maksutõusu põhjendab, on võimalik isegi pankurite kaebeid mõistma hakata. Maksuplaani ainus käivitaja paistab olevat tahe siit-sealt riigieelarve augu täitmiseks vajalik maksuraha kokku korjata – kasvõi paari ja paarikümne miljoni euro kaupa, mõtlemata, kuidas majandust kasvatada ja saada rohkem maksutulu makse tõstmata.

Valitsuse põhjenduste nõrkuse ilmekas näide on see, kuidas peaminister Kaja Kallas pankade, majutusasutuste ja meedia maksutõuse õigustas. „See oli kompromiss, et kõigil tõuseb neli [protsenti] – nii majutusasutustel, pankade avansiline tulumaks kui ka ajakirjanduse käibemaks,“ lausus ta ERR-ile. Kui tegemist pole eneseiroonilise naljaga, siis on see totter selgitus: jutt on ju kahest täiesti erinevast maksust, mille määrade muutust on sisutu võrrelda.