Joakim Helenius: Soome näitas Eestile, kuidas koalitsioonivalitsust kokku panna

Meie valitsus peab analüüsima Soome koalitsioonilepet ja ideaalis läbi vaatama oma lähenemise, kuidas eelarvedefitsiiti vähendada.

Soome koalitsiooniläbirääkimiste ülekaalukas prioriteet oli Soome majanduse konkurentsivõime tõstmine.

Koalitsiooniläbirääkimised jagati teemavaldkondadeks, kus igasse valdkonda kuulusid poliitikud ja väliseksperdid, kellel oli selge arusaam teemadest, mida arutati ja mille üle otsuseid langetati. Osapooled võtsid aega, et leida kõigile vastuvõetavad ja loogilised lahendused. Kokkuleppega ei kiirustatud.

Läbirääkimiste erinevatesse etappidesse kaasati sadu väliseksperte. Ettevõtete juhid olid koalitsioonileppe koostamisel silmapaistvad osalejad.

Selle tulemuseks on koalitsioonilepe, mida eriti tervitab Soome ühiskonna kõige olulisem osa – ettevõtlussektor. Soome uus valitsus mõistab, et kui Soome soovib säilitada toimivat ja jätkusuutlikku heaoluühiskonda peab ettevõtlussektor, mis toodab tulu, millest kogu riik elab, olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Oluline on, et Soome uus valitsus keskendub tuleval parlamendiperioodil valitsuskulude kärpimisele kuni 4,2 miljardi euro võrra, minimeerides samal ajal maksutõuse. Tegelikult on eesmärgiks isegi tööjõumaksude langetamine, et tõsta majanduse konkurentsivõimet.

Eestil on oma põhjanaabrilt palju õppida. Eesti ettevõtlussektoril on endiselt võimatu mõista, miks meie uus valitsus tahab meie ülemäärase eelarvepuudujäägiga tegeleda tulu- ja dividendimaksude jõulise tõstmisega ajal, mil suur osa meie ettevõtlussektorist kannatab sügava nõudluse languse ja kõrgete sisendkuludega võrreldes meie rahvusvaheliste konkurentidega. Eelkõige meie ekspordisektor, mille rahvusvaheline konkurentsivõime on meie riigi majanduse tuleviku seisukohalt määrava tähtsusega, langes rahvusvahelises konkurentsivõimes järsult juba enne uue koalitsiooni moodustamist. Tulu- ja dividendimaksu tõstmine kahjustab veelgi rohkem meie majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Meie valitsus peab analüüsima Soome koalitsioonilepet ja ideaalis läbi vaatama oma lähenemise, kuidas eelarvedefitsiiti vähendada. Tulu- ja dividendimaksude tõstmise asemel oleksime pidanud püüdma valitsuse kulutusi põhjalikult kärpida. Nii nagu Soome teeb. Eestis praegu kaalumisel olevaid kärpeid, mille osas siiani tegelik selgus puudub, võib Soome plaanitavaga võrreldes pidada naljaks.

Eesti valitsusel pole veel hilja parandada koalitsioonilepingus kokku lepitud maksu- ja majandusvaldkonnas tehtud vigu. Soome läbis koalitsiooniläbirääkimistel palju sügavama analüüsi selle kohta, kuidas vähendada oma eelarvepuudujääki, ilma et see kahjustaks nende majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Soome lahendused on loogilised ja neil on suur toetus nende osas erasektorilt.

Eesti uus valitsus peaks põhjalikult vaatama, mida Soome otsustas teha ning muutma oma maksu- ja majanduspoliitilist platvormi, enne kui on hilja. Selleks, et vähendada vajadust järsu maksutõusu järele peaks valitsuse hoopis keskenduma kulude põhjalikule kärpimisele! Valitsus peaks analüüsima maksutõusude mõju majanduse konkurentsivõimele, enne kui nad lõpuks otsustavad, milliseid makse ja kui palju tõsta! Ja kui valitsus on nüüd nõus seda tegema, palun kaasake inimesi, kes reaalselt mõistavad, kuidas Eesti majandus toimib ja kuidas selle rahvusvahelist konkurentsivõimet saab tõsta, enne kui tormate kokku leppima, milline peaks olema edasine tee.

Kui aga oleme juba jäänud hiljaks, peaksime sellest hoolimata läbi viima võimalikud sügavad riigikulude kärped nagu soomlased teevad, et võimalikult kiiresti tööjõu ja dividendimaksud uuesti vähemalt praegusele tasemele tagasi langetada.

Eelarve defitsiiti ei tekita mitte liiga madalad maksud, vaid riigi liiga kõrged kulutused. Sellest on Soome nüüd aru saanud. Hea oleks, kui Eesti saaks sellest samamoodi aru.