INTERVJUU | Tartu aktivist: tselluloositehas sobib Eestisse veel vähem kui viis aastat tagasi

Ärikooli juhataja Marju Unt ei mõista, kuidas saab kavandada tehast, mis peaks meie ühiste metsade arvelt päevas 300 000 eurot kasumit tootma.

Mis tundeid tekitas teis kui kunagise Tartu apelli töörühma aktiivses liikmes teadmine, et nüüd plaanitakse tselluloositehas Aa küla kanti ikkagi rajada?

Ennekõike tekib mul küsimusi. Tartu puhul oli minu peamine hirm, et temast võib saada vana hea ülikoolilinna asemel väike halva mikrokliimaga tööstuslinn, mis ei erine millegi poolest kõigist teistest tööstuslinnadest.

Praegu tunnen aga hämmingut: viis aastat hiljem – ja vahepeal on kokku lepitud rohepöördes – läheb Eesti kaunikesti kriitilises kliimasituatsioonis arendama sellist suurtehast piirkonnas, mis on niigi väga halvas seisundis.

Olete matemaatik, ärikooli juhataja ja oskate kahtlemata arvudele otsa vaadata. Raha ju ikkagi loeb, tehas toob Eestile tulu – kas siis see pole argument?