JUHTKIRI | Abieluvõrdsus leevendab ühiskonna pingeid

Riigikogus eile teisel lugemisel läbi läinud abieluvõrdsuse eelnõu on kahtlemata ajalooline – olenemata sellest, kas seda pooldada või mitte. Sisuliselt muutub ühe kõige traditsioonilisema mõiste tähendus. Edaspidi ei ole enam vahet, kas omavahel abielluvad mees ja naine või hoopis samast soost inimesed, kes on leidnud teineteises elu armastuse. Viimaks lihvitakse ka juriidiline praak ehk kooseluseadus, mis ilma rakendusaktideta tekitas rohkem segadust kui selgust.

Ratsionaalselt vaadates oli tegemist sammuga, mille Eesti oleks varem või hiljem niikuinii astunud. Seksuaalvähemuste õiguste austamine on lihtsalt mood, mis hõlmab kogu läänemaailma – erand on maad, kus praegu on võimul tugevalt konservatiivsed jõud. Aga oodata võib, et nooremate põlvkondade peale kasvades taganeb vastumeelsus viimaks neiski.

Eestis on üle aastate võimul end selgelt liberaalsena määratlev koalitsioon. Nende valijate jaoks oleks olnud mõistetamatu, kui niivõrd selge mandaadiga valitsus jätnuks progressiivse sammu astumata. Seejuures hääletati sunnita, millele viitab koalitsioonist hulk oma arvamuse avaldama jätnuid – mis sest, et eelnõu oli seotud valitsuse usaldamisega.