Andrus Tuisk: ja siis nägin Kaja Kallast. Abielu on justkui õpitud abitus. Ega asjata pole sõnaühenduses „abi“

Mulle pole vaja karguga abi-elu, mulle on vaja selle vilja.

Laps küsis, et „Issi, kas sa oled sõnajalaõit otsinud?“ Vastasin, et ei ole. Tegin seda trafaretselt, eestlaslikult eitavalt. Ja samal hetkel hakkasin mõtlema.

Et kas ma olen otsinud… et miks ma ei ole otsinud. Sest ma päriselt ei ole kuskil võsas jaaniussi või sõnajalaõit otsinud.