2015. aastal õppisin tõesti veel Soomes, doktoritöö tähtaeg oli sügisel ja hakkasin vaikselt ringi vaatama, mida edasi teha. Ühel hetkel, isikliku elu põhjustel, otsustasin Eestisse tagasi tulla. Sõber saatis mulle töökuulutuse, et otsitakse küberkuritegude büroo juhti. Tõele au andes – kriminaalpolitseist ei teadnud ma tol ajal just ülemäära palju ja õnneks polnud ka isiklikke kokkupuuteid olnud. (Naerab.) Saatsin CV ja jäin ootama. Ega ma eriti midagi oodata ei osanud, aga siis tulid juba ülesanded, täitsin need, mind kutsuti vestlusele ja siin ma nüüd olen.