„Kaevame stalinismile kraavi.“ Rahvusraamatukogu tulevik rippus juuksekarva otsas, kuni rahvas sekkus

Sel nädalal möödus 35 aastat rahvarinde kuulsast kaablikraavikaevamise aktsioonist, kus osales tuhandeid inimesi. Iroonilisel kombel loopisid abilistele kaikaid kodaratesse ehitajad ise, viitas hiljem Edgar Savisaar.

1993. aastal Tallinnas Tõnismäel avatud rahvusraamatukogu hoones askeldavad praegu töölised. Asutuse endine direktor Ivi Eenmaa elab naabruses ja ütleb, et pidevalt edasiminekut nähes tuleb naeratus näole. „Suurepärane,“ kiidab ta, et rekonstrueerimine ette on võetud. Õigemini, et riik selle jaoks viimaks raha leidis.

35 aastat pole väga pikk aeg. Kõrvalseisjale võib tunduda pentsik, et juba on lausremonti vaja, kuid hoone valmimise protsess oli nõukogude aja lõpus kui suur hädaorus müttamine. Toonased tõrked asetavad konteksti sellegi, et linlased ühel suvisel argipäeval, labidad käes ja plakatid õlal, pidasid vajalikuks kohale minna ja oma panus anda.