Ingar Dubolazov: eestikeelsele õppimisele ülemineku protsess peab sisaldama survet. Muud moodi asjad tehtud ei saa

Eestikeelsele õppele üleminek nõuab pingutust kõigilt osalistelt: riigilt, omavalitsustelt, kooliperedelt. Me ei saa lasta mõnel osapoolel surve puudumist kauem ära kasutada, sest selle tagajärjel kannatavad lapsed ja noored.

Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud eestikeelsele õppele üleminekuks detailse tegevuskava koos tähtaegade ja eelarvega aastani 2030. Praktiliste ja sisuliste sammude elluviimisel on oluline, et pingutaksid kõik osalised: nii riik, kohalikud omavalitsused kui koolipered eesotsas direktorite ja õppejuhtidega. Põhja-Tallinna keskerakondlasest linnaosa vanem Manuela Pihlapi ERRis ilmunud artiklit lugedes paistab, et Eesti suurimas omavalitsuses on peamiseks puudujäägiks tahe midagi muuta.

Riigi ülesanne on pakkuda nii sisulist kui moraalset tuge, et jõuda stardist finišini. Mullu detsembris riigikogus vastuvõetud seaduste paketiga loodi õiguslik raam eestikeelse haridussüsteemi poole liikumiseks. Seda võib lugeda stardijooneks. Finišini jõudmiseks tuleb teha veel palju tööd. Annan väikese ülevaate sellest, mis tehtud ja teoksil.